Ene Kallas
MEIE MAA, 16. oktoober 2018

Mis saab, kui unistus muutub reaalsuseks? Niisiis, olge oma unistustega ettevaatlikud, kunagi ei tea, millal need täituvad. Ja kuidas.
Foto: Mari-Liis Nellis
Kuressaare Linnateatris esietendus eelmisel nädalal noortetükk „Järgmine peatus: Kosmos“.
Päris kindel ei ole, miks see tükk on liigitatud noortekaks. Ses mõttes, et on ju igat sorti lavalugusid, kus peategelasteks on noored või lapsed, aga näe, noortekad ei ole. See on. Võimalik, et temaatika kui selline tundus noortepärane? Samas, mina paadunud ulmefännina ei arva, et ulme on noorte pärusmaa. Jah, kuskilt ulmekate lembus alguse saab, täpselt sealt, kust igasugune lugemine. Ulmekatesse n-ö kinnijäämine ei ole vanuse küsimus. See on küsimus sellest, kas lugev inimene tahab uskuda näiteks sellesse, et elu võis tekkida ka kuskil mujal kui planeedil nimega Maa. Või julgeb ta unistada kosmosereisidest, võimalusest elada teistsuguses reaalsuses. Kui sellist sorti mõtlemist inkrimineerida vaid noortele, siis jah, kõik ulmelugejad on noored. Hingelt ja vaimult.
Seega tundus mulle teema valik küll intrigeeriv, aga samas jäi kuidagi poolele teele pidama. Täpsemini ei oska seda sõnastada. Samas, lavalugu oli kenasti selline, üht suunurka pidi muigav. Ja teistpidi tõsiseid teemasid lahkav. Ehk siis – täiesti mõistetav, miks 14-aastane poiss ei leia oma kohta. Ja tahab minema sellest jamast.
Samas, müts maha selle eest, et ei mindud unenäo-teemasse, või siis sellesse, et see kõik oli vaid ühe poisi väljamõeldis. Vähemalt mitte nii nähtavalt. Poolenisti ootasin lõpplahenduseks seda, et poiss ärkab üles ja saab aru, et see imelik tuttav, see tulnukas, eksisteeris ainult tema ajukurdude vahel.
Jah, allegooriliselt saaks seda tükki ju lahata kui rännakut läbi iseenda, iseenda tundmaõppimist läbi ekstreemsete kogemuste. Aga miks? Miks rikkuda kõik ilus ära? Allegooria töötab, aga miks rakendada ta sellise vankri ette, mis otseselt teda ei vaja? Las ta olla, kaer vaja ära süüa, joosta ja mängida.
Nojah. Peategelane, keda mängib Jürgen Gansen, on pisike sümpaatne poiss, kes unistab, nagu selles eas ikka unistatakse, ühest kenast tüdrukust. Ja ta on väga tüdinud vanemate elukohtade vahel sebimisest. Üks unustab, teine unustab. Tal ei ole oma kohta.
Lahendusena näeb ta planeedilt ära saamist. Ühesõnaga, seesama vana teema: „Peatage planeet, tahan maha!“ Gansen oskab selle teismelise sümpaatseks mängida ka postteismelisele. Ses mõttes, et ta on kuidagi halenaljakas tegelane, aga väga nunnu. Ilmselt ei taha ükski poiss, et ta kohta nunnu öeldakse, või kui, siis ainult konkreetse inimese poolt, aga just seda Gansen laval on. Peale selle on ta hea südamega, veidi kärsitu ja spontaanne. Minu raamatus kõik positiivsed omadused.
Teised näitlejad kehastuvad kogu aeg ümber. Vastavalt soolisele iseärasusele. Lauli Otsar mängib seega kõik naissoost rolle, Markus Habakukk peaaegu kõiki meessoost rolle. Loo autor Karl Koppelmaa esineb samuti, aga episoodilisemalt. Samas, suuresti tema kanda on loo muusikaline juhtimine.
Muusika ja helindamine on selle tüki puhul teema. Ses mõttes, et nappi lavakujundust ja etüüdipõhist lavalugu korvab muusikaline kujundus.
- 2023
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999