Pille-Riin Purje

ERR, 23. veebruar 2022

Lavastus “Lea” on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak

Veebruar pole üksnes küünlakuu, hundikuu, tuisukuu ja mis kõik veel, vaid ka õige mitme eesti kirjaniku sünnikuu. 18. veebruaril 1922 sündis ürgandekas Juhan Smuul, kelle 100. sünniaastapäeva tähistati väärikalt mandrilgi, rääkimata Saaremaast ja kirjaniku sünnipaigast, Muhu saarest, kirjutas Pille-Riin Purje kultuurikommentaaris.

Peeti kaks konverentsi: Tallinnas, Kirjanike Maja musta laega saalis ja Kuressaare teatris; luuleõhtud Tallinnas ja Rakveres; sündis uuslavastus “Lea” Kuressaare teatris ning kuuldemäng “Hea meremeeste Hoidja” Raadioteatris. Mis sa hing veel tahad! Ilmus uhiuus luuleraamat “Viimane laev” kirjastuselt Tänapäev, kus kaante vahel ka seni avaldamata käsikirjalehti.

Smuul ise oli kohal. Kohe mitmes mõttes. Kaasteeliste meenutustes ja kirjaniku isikupärase  loomingu analüüside kaudu niikuinii. Tingimata sel võimsal ja vaimustaval hetkel, kui Kuressaare teatri laval avas konverentsi Saaremaa Ühendatud Meeskoori ja solist Priidu Aardami lauldud Ernesaksa–Smuuli “Kutse”.

Aga Juhan tuli meie juurde ka ilmsi, lavategelasena. Minu teada oli Smuuliks näitelaval seni kehastunud – täpsem on öelda hingestunud! – kolm näitlejat. Kõigepealt saabus Urmas Lennuki Juhan Rakvere Teatri ununematus luulelavastuses “Johannese passioon”, lavastaja Üllar Saaremäe, 2005. Siis tuli Argo Aadli Poja rollis Kuressaare teatri luulelavastuses “Kirjad emale”, lavastaja Garmen Tabor, esietendus suvel 2006 Muhus Koguva külas Tooma talu rehetoas. Ning mõne aja pärast Andres Raag otsesõnu Juhan Smuuli rollis, Urmas Lennuki näidendis “Paljasjalgne Debora”, lavastaja Raivo Trass, Kuresaare teater 2016.

Kõik need kolm meest ka osalesid Smuul 100 pidustustel: Urmas Lennuk ja Argo Aadli otsisid ja mõtestasid Juhani fenomeni Rakvere Teatrikohvikus; Andres Raag luges Smuuli luulet Kirjanike Majas, koos Muhust pärit näitleja Marika Mesipuu-Veebeliga.

Ja kuigi kolme armastab jumal, ilmus äsja näitelavale neljas Juhan Smuul: Kuressaare teatri näitleja Tanel Ting uuslavastuses “Lea”, lavastaja Elar Vahter, lavastusdramaturg Sven Karja. Kui publik saali sisenes, oli Smuul juba kohal, kondamas laval ja lava taga, lugemas  mõtlikult oma luuletusi. Etenduse vältel ilmus Juhan korduvalt oma näidendi sisse… Ei, pigem vastupidi, näidendit “Lea” raamima, ootamatuid ajahüppeid sooritama. Kuis ja miks, tahab veel tublisti mõtestamist, aga üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak see oli ja saab olema.

Enne saarelt lahkumist sai sõidetud Koguva külla, et tervitada Juhan Smuuli kuju, kes kodukohas mõtliku pilguga merele vaatab. Suure tähtpäeva puhul oli Juhanile kaela pandud sinimustvalge sall, tema sõrmede vahel aga kimp punaseid nelke…