Madli Pesti
Eesti Ekspress, 06. veebruar 2009
Kuressaare linnateatri ilusa punase saaliga mustal laval on vaasis ilusad punased tulbid, mis näivad kui päris. Järgnevad poolteist tundi on laval elud, mis näivad kui päris. Alles etenduse lõpus selgub, et tulbid on plastmassist, ning kas pole ka laval sahmerdavad abielupaarid samasugused? Esmapilgul ehtsad…
Olen kirjutanud sama näidendi Berliinis nähtud lavastuse kohta (Teater.Muusika. Kino 2007/8–9), et prantslasest autor Yasmina Reza ja sakslasest lavastaja Jürgen Gosch tegelevad väikekodanlike pseudoprobleemidega. Saksa publikuga – ilmselt võib seda laiendada Prantsuse ja kogu Lääne-Euroopa publikule – saab tekst väga otsese ja vahetu kontakti. Rahvas rõkkab äratundmisrõõmust või -õudusest (kõnealune lavastus valiti 2007. aastal ka kümne parema saksakeelse lavastuse hulka).
Kuidas kõnetab see aga eesti publikut? Saksa ja Eesti lavastustel on üsna erinevad rõhuasetused. Kui Jaak Alliku lavastus Kuressaares on pigem bergmanlik perekonnadraama/tragöödia, siis Goschi “Tapatöö jumal” on jõhkram, grotesksem ja näitlejate mängu mõttes mitu korda intensiivsem.
Kuna eesti teatrivaataja on äsja saanud tutvuda ka teise tänapäeva prantsuse autoriga (Gérald Sibleyras’ “Grafiti” Ugalas, lavastaja Taago Tubin), siis tekib küsimus, kas selles Lääne-Euroopa riigis tegeldaksegi erilise mõnuga ühiskonna konnasilmadel tallamisega ning selle liikmete üsna inetute kapiluukeredega? Igatahes mõjuvad need näidendid justkui kurjad õeksed, kes on kohati lausa uskumatult sarnased nii sisult kui vormilt (mõlema näidendi tõlkija on Margus Alver).
Nii “Grafiti” kui “Tapatöö jumal” on n-ö isemängivad näidendid. Neis on teravat teksti, selge struktuur ja elulised rollid. Lavastajal eriti nahast välja pugeda ega nipitada pole mõtet. Ülesandeks on olnud näitlejate juhendamine teksti veatul ettekandmisel ja sellega saavad mõlemad lavastajad korralikult hakkama.
Siiski on lavastused üsna erinevad. “Grafiti” on grotesksem, räigem ja mängulisem, kuigi kahjuks alluvad näitlejad liialt publiku soovile näha allapoole vööd nalju. Jaak Alliku töös Kuressaares on pendli amplituud tasakaalukam. Naeru on vähem, kuid võib-olla jõuab sellevõrra vähem publikule kohale sündmuste traagilisus.
Nii “Tapatöö jumala” kui “Grafiti” peateemaks on näivus, võltsus, inimeste omavahelise suhtluse pealispindsus. “Grafitis” tõuseb oluliseks ka võõra teema. Mõlema konflikti käivitajaks on pealtnäha tühine seik, kus lõpuks muutub sääsk elevandiks. “Tapatöö jumalas” saab tüli alguse poisikeste löömingust, “Grafitis” ühe tegelase kohta kritseldatud roppusest liftiseinal.
Mõlemas on tegelasteks põrkuvate maailmavaadetega abielupaarid. Lavapealsetes elutubades toimub kodusõda, kus rindejoon varieerub ning koalitsioonid on ebastabiilsed.
Omavahelises liidus naeruvääristavad abikaasad teise perekonna p&otil de;himõtteid, seejärel astuvad naised lapsikute meeste vastu ning küünilised mehed nipsakate naiste vastu. Igaüks neist elab oma puuris nagu üksik hamster ja arvab, et see on ainuõige ja -võimalik maailm. Ei tee paha kitsarinnalist valmistõdede maailma teatrikülastajale meelde tuletada. Ehk suudame aeg-ajalt oma puuriukse ise avada ning mitte jääda hamstri kombel hirmunult rentsli servale kössitama?
- 2023Unistus ja mälestus – mängult ja päriselt ARVUSTUS ⟩ Kuidas sõjajärgses Kuressaares teatrit tehti: meenutus Ester Reinartist ja tema kaaslastest ARVUSTUS | Ole oma noorpõlve unistustele truu!* MULJE ⟩ Jagatud unistus ehk Kaks teatrit korraga Pille-Riin Purje emast valmis lavastus: see on unistuse täitumine Kuressaare teatris saab tõeks “Unistus” Kuressaare teater toob algaval hooajal lavale neli uuslavastust NÄDALA SUVETEATER ⟩ Elulist samastumist pakkuv, võltsambitsioonideta suvine komöödia ARVUSTUS | Raha ja supp võivad külmad olla, kuid peresuhted on kõige paremad ikka soojalt Kuressaare teater toob suvel lauale KÜLMA SUPI VIDEO JA GALERII ⟩ Teatripäeva õhtul aeti teatrikohvikus muhedat teatrijuttu „Tõll“ – saalis kahe taevase õekesega MULJE ⟩ Meile kõigile kingitud Tõll 2022 – piirangutest priiks, 2023 – algupärandite aasta
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999