Mehis Tulk
SAARTE HÄÄL, 08. veebruar 2022
/nginx/o/2022/02/08/14354092t1h8658.jpg)
FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl
Tuleval nädalal esietenduv Juhan Smuuli näidend “Lea” peaks lavastaja Elar Vahteri arvates kujunema sündmuseks, mis kõneleb vaid talle omast keelt ja oleks nähtus omaette.
“Ekstra pinget ei ole. Aga materjal on põnev ja ootused kindlasti suured,” ütles Vahter, kelle jaoks on Smuuli “Lea” üks huvitavamaid eesti näidendeid. Lavastus ei tugine siiski mitte ainult autori algupärasele tekstile. Sven Karja dramatiseeringus hakkab laval toimetama ka Juhan Smuul ise.
See oli lavastaja idee, millesse ta ise soovitab vaatajatel suhtuda rahulikult. “Vähemalt minu jaoks laiendab ta kogu tervikpilti. Seda enam, et Smuulil on säravaid ütlemisi, mida näidendist “Lea” ei leia,” rääkis Vahter. Ta märkis, et Smuuli stseenid kujutavad väljavõtet tema eluperioodist, mil ta “Lead” kirjutas, ja mõlemad lood on ka eraldiseisvatena säravad ja nauditavad ning neist leiab mitmeidki mõttesuundi.
Mis “Leasse” puutub, siis jõuab Vahteri käe all lavale küll sama lugu, aga
n-ö läbipestud kujul. “Üritasime aja ahelaid lõdvendada, et lugu ei oleks nii väga oma ajas kinni ning kogu aeg ei kumaks läbi Teise maailmasõja ja okupatsiooni paine. Tervikuna kätkeb teos endas ju ennekõike inimlikku poolt, mitte ajaloolisi konflikte. Mulle tundus, et kui sinna sisse tuua Hitler ja Stalin, siis me liiguks ehk kusagile, kuhu meil ei ole vaja minna,” rääkis lavastaja.
Teistmoodi lavastuse kujundus
Lavastuse kujundus, mille tegi Karmo Mende, on inspireeritud originaalmaterjalist, kuid piisavalt abstraktne, et kasvõi peategelast silmas pidades saaks sellest ehitada mingeid psühholoogilisi pilte.
Lavakujundus hakkab etenduse käigus muutuma igas suunas – laiuses, pikkuses, kõrguses. Ja kuigi see võib esiti tunduda tavatult massiivne, mahub ta ometi Kuressaare teatri reeglistikku, mis eeldab, et lavastustega peab saama anda külalisetendusi.
“Oma lihtsuses võib ta anda isegi omamoodi vau-efekti. Soov oli saada kujundus, mis oleks ühtpidi piisavalt suur ja pompöösne, teisalt lihtne kasti panna,” selgitas Vahter.
“Kuna tegu on teatud mõttes religioosse materjaliga, siis on vaja, et kujundus mõjuks mingitel hetkedel kiriku või katedraalina,” lisas ta.
Näitlejatel tegelaste kaared paigas
Tüki juurde kuuluvad ka valgus- ja videolahendused ning lauludega originaalmuusika. “Oleme Smuuli 100. sünniaastapäevale pühendatud lavastusest üritanud teha asja, mis kõneleb vaid talle omast keelt ja oleks nähtus omaette,” sõnas Elar Vahter.
Lavastuse ettevalmistamine on lavastaja sõnul kulgenud plaanipäraselt. “Usun, et näitlejatel on tegelaste kaared paigas. Ja meil on veel nädal aega kõike rafineerida,” lausus ta.
Lavastuses mängivad kõik Kuressaare teatri näitlejad. Külalistena löövad kaasa Kristjan Sarv ja nimiosas Piret Krumm. Muide, viimane loob praeguse ja poole sajandi taguse Voldemar Panso lavastuse vahel omamoodi aegade sideme, kuna toona mängis Lead Piret Krummi ema Katrin Karisma.
- 2023
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999