Mehis Tulk

SAARTE HÄÄL, 11. september 2021

Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval
MEESTE JUTUD: Carlil (Jürgen Gansen, vasakul) ja George’il (Tarvo Krall) tuleb jõuluõhtul hakata omavahelisi suhteid klaarima. FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Esmaspäeval Kuressaare teatris esietenduva näitemängu “Issid” lavaletuleku venitasid koroonapiirangud kavandatust poole aasta jagu pikemaks, mis näitlejate arvates tuli tükile kokkuvõttes isegi kasuks.

Algselt kevadel välja tulema pidanud lavastus pandi etendusasutustele kehtestatud piirangute tõttu paar nädalat enne esietenduse tähtaega pausile. “See oli isegi hea, et ta just siis pooleli jäi. Sai panna asja laagerduma. Nagu ajaga läheb vein paremaks, nii on ka selles lavastuses aeg asjale kasuks tulnud,” lausus Carli rollis olev Jürgen Gansen.

Tema lavapartner, George’i mängiv Tarvo Krall lisas, et nüüd on asi aga sealmaal, et oleks vaja publikut. “Etendus valmib ju koos vaatajatega – sellega, kuidas nad kuulavad ja reageerivad. See on nagu ansambliga – annad lavalt energiat ja loodetavasti tuleb see saalist tagasi,” rääkis ta.

Näidendit esimest korda lugedes arvasid mõlemad näitlejad, et hakkavad tegema hoopis teist tegelaskuju. Aga lavastaja oli teisiti otsustanud ja vaidlusi selles osas ei tekkinud. “Mina olin kohe nõus. Ja mu meelest sobib Tarvo väga hästi George’i rolli,” ütles Jürgen. “Mina aga ütlen, et paremat Carli kui Jürgen ei ole,” lisas Tarvo. “Mina oleks sirgelt lati alt läbi läinud,” muigas ta.

Jürgeni sõnul on lavastuse ettevalmistuse käigus rollide vahetamine tegelikult päris huvitav ja ta on seda korra ka kogenud. “Saad näha, kuidas teine näitleja rolli teeb ja võib-olla õnnestub sealt midagi enda mängu kanda,” ütles ta. Tarvo lisas, et improteatris, millega ta aastaid ise seotud on olnud, on kohe selline vorm, kus näitlejad välkkiirelt rolle peavad vahetama. Väga hea trenn.

Kui teatrisõber loeb müürilehelt Kralli ja Ganseni nime, siis võib ta ette kujutada, et kindlasti hakkab nalja saama. Mõlemad näitlejad kinnitavad, et “Issid” ei ole komöödia. Pigem tragikomöödia, naer läbi pisarate. Ja teema on universaalne – võitlus laste eest, omaenda ego eest. “See tundub tänapäeval päris aktuaalne, arvestades, et nn kärgperesid on meil üksjagu,” nentis Jürgen.

27-aastase abielukogemusega Tarvo ütles, et temal ega tema tuttavatel pole näidendis kujunevat situatsiooni ette tulnud, mistõttu on tegu puhtalt näitlejaülesandega. “Aga küllap eksisteerib päris palju suhteid, kus ongi selline olukord. Isad vahetuvad, emad vahetuvad,” lausus ta.

Jürgen nentis, et teatud momendid etenduses, ennekõike lastega seonduvad, on temal küll läbi elatud. “See kindlasti aitab kaasa. Kui mul endal last ei oleks, siis oleks ilmselt natuke raskem. Isaks saamine üleüldse muudab mõnevõrra eluvaadet ja ka näitlejana annab mingi kogemuse juurde,” lausus ta.

Mõlemad näitlejad on natuke murelikud praeguse maskiaja pärast. “Mask viib publiku otsekui mitukümmend meetrit kaugemale, sa ei saa vastu emotsiooni, millega teatris oled harjunud,” lausus Jürgen. “See on natuke hirmutav küll,” lisas Tarvo. “Aga kui kõik asjad on paigas, siis loodetavasti ta ikka töötab. Oma edevuse juures tahaks ikka tagasisidet. Ja näha, et teen õiget asja,” sõnas ta.