Marili Pärtel
SAARTE HÄÄL, 30. juuli 2009
“Igavese kapteni” puhul on tegu müüdiga, mis koosneb müütidest. Urmas Lennuk on teksti loomisel kasutanud rannaäärsete eestlaste pärimuslikke legende ja lugusid, mistõttu kogu lavastusest jääb kummitama rahvalugudele omane arhailine müstika. Tekstis on väga hästi tervikuks põimitud Eesti rahvapärimuste igipõline oma ja võõra vastandamine ning uudse kartus, samas müütilise triksteri ilmumine ja mõju “vanale” struktuurile.
Paralleele võiks tõmmata nii “Libahundi” kui ka “Toomas Nipernaadiga”, maailmakirjandusest rääkimata. Müstilist õhkkonda rõhutavad veelgi Silver Vahtre stsenograafia, Peeter Konovalovi muusikaline kujundus ning Einar Lintsi seatud liikumine, samuti ei saa meeleolu loomisel alahinnata Sadamaaida kohamaagiat. Suveteatrile omane n-ö leitud koha kasutamine on “Igavese kapteni” puhul igati põhjendatud. Kindlasti on oma mõju ka selles, et Sadamaaida “leidis” Kuressaare linnateater juba teist korda.
Näitlejatöödest rääkides on publikul seoses Allan Noormetsa ja Jüri Vlassoviga ilmselgelt teatud ootused. Tuleb aga tõdeda, et mõlemad peaosalised avavad ennast täiesti uuest küljest ning kuigi lavastuses vahelduvad tõsised episoodid humoorikate sketšidega, kusjuures sujuvalt ja väga heas vahekorras, jäävad mõlemad tegelased lõpuks siiski traagilisteks kangelasteks.
Ka Merilin Kirbitsa mängul on väga oluline roll selles, et lavastust võib juba ette õnnestunuks pidada – oma kogenud lavapartneritele ei jää ta alla mitte millegi poolest. Rauno Kaibiainen ja Hannes Prikk kasutavad oma koomilist sarmi ja on seetõttu põhilisteks publiku naerutajateks.
Loomulikult on “Igavese kapteni” narratiivi puhul võimalikud mitmed erinevad tõlgendused, eriti rääkides lõpust. Leian, et loo säärane kulgemine on väga omane just müütilisele mõtlemisele, mille puhul on tegu alati lõpu ja alguseta narratiiviga – miski ei lõpe, algab lihtsalt järgmine elutsükkel ja eelnevad sündmused on järgmine rannarahva legend, mida veel mitu põlvkonda edasi kantakse. Loodetavasti saab legendiks ka lavastus “Igavene kapten”, igal juhul on selleks kõik eeldused olemas ning kui esimeste etenduste rabedus on seljatatud, saab Sadamaaidas kindlasti näha Tõelist Teatriimet.
- 2023
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999