Mõned päevad tagasi alustas ühendus R.A.A.A.M. lavastaja Merle Karusoo juhendamisel Kuressaare Linnateatris Betti Alveri ja Heiti Talviku elusaatusest rääkiva teatritüki “Võlg” lavaproovidega.

Novembri lõpus esietenduva teatriprojekti lugemisproovidega alustati loo autori ja peaosalise Katrin Saukase sõnul septembri keskpaigas Kesk-Eestis Rõugu pargis, kus veedeti kümme päeva. “Vahepeal tuli Underi etenduste pärast proovidesse auk sisse,” selgitas Saukas, lisades, et proove tehti ka Tallinnas ning nüüd ollakse Kuressaares, et etendus 28. novembriks lavakõlblikuks saaks.

Kahe kirjaniku lugu

“Tuginesin ikkagi sellele, mis tegelikult on olnud – faktidele, päevikutele, kirjadele, intervjuudele, artiklitele, fotodele,” selgitas Saukas käsikirja loomist. “Kõigele, mis on reaalselt olemas.”

Saukase hinnangul ei ole tegemist millegi ebamäärase ehk “uduga”, kus inimestel midagi öelda nagu ei olegi. “Ma tean, mis ma teen,” märkis autor ning lisas, et kuigi praeguseks on tekst üldiselt vormistatud, siis ei pääseta teksti täpsustamise nimel kindlasti veel mõnest muudatusest.

Etenduse käsikirja tehes teadis Saukas, et mängima hakkab seda MTÜ ühendus R.A.A.A.M. Üsna pea olevat saanud selgeks ka koostöövõimalus Kuressaare Linnateatriga.

Keeruline lavastada

“Kes see hull ikka on, kes see suudab niisugust asja teha,” põhjendab Saukas lavastaja Merle Karusoo kaasamist lavastusse. “Ma pean olema kindel, et kui ma mingeid tekste teen, et siis on keegi, kes minust aru saab,” rääkis ta.

Saukas peab kunsttükiks panna kõrvuti proosatekst ja luule. “Me ei tohi ehmatada ära seda, kes ei talu luulet silmaotsaski,” selgitas käsikrja autorist peaosatäitja.

Lavastaja juhtida on neli tegelast. Heiti Talvikut kehastab Raivo Trass, Katrin Saukas on Betti Alver, Ärmi rolli teeb Sulev Teppart ning väikese printsina astub üles muusik Urmas Lattikas.

Kust tuli väike prints? “Ise tuli,” vastas Saukas ning rääkis, kuidas käis riigiarhiivis Talviku protokolle lugemas. “See oli jube. Tundsin, et ma ei oska selles õuduses mõtelda. Ja siis ta tuli.” Kui Saukas avastas, et Antoine de Saint-Exupery “Väike prints” on avaldatud samal aastal, kui Heiti Talvik suri (1947), siis võttis ta printsi vastu ja lasi tal loos elama hakata.

Lavakujunduseks puukastid

“Võla” lavakujunduses on kasutatud üksnes puust kaste. Saukase sõnul on selleks põhjuseid mitmeid.

“Kõigepealt on ju alati niisugune probleem, et kui on projektietendus, siis ei ole kodulava. See tähendab, et etendus liigub siia ja sinna ja lavad on väga erinevad. Alati on probleem, et kuidas mahutada konkreetne lavakujundus ühele või teisele pinnale,” rääkis Saukas ning märkis, et kastidega on võimalik igas saalis säilitada oma lavaruum.

Teiseks ajendiks on kirjanike pidev kolimine ühest kohast teise. “Mõlemad inimesed on elanud sõna otseses mõttes kastide otsas,” kirjeldas Saukas ning tõi kolmanda põhjusena välja asjaolu, et Alveri ja Talviku elus on olulisel kohal pakkide saatmine, tollal olid need puukastides.

MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. on mitmesuguste kultuuriprojektide läbiviimisele spetsialiseerunud vabatahtlik ühendus.