7. detsembril esietendus lastele Kuressaare Linnateatris “Sipsik”. Kuna Sipsiku peal on kasvanud mitmeid põlvkondi, siis võiks see etendus sobida kogu perele. Ja sobibki.

Kuigi Sipsik ei olnud kindlasti minu lemmikkangelane, oli ta lihtsalt olemas. Mulle tüdrukuna sümpatiseeris hoopis Anu. Aga kindlasti pole Sipsik mind mõjutanud nii nagu Naksitrallid või seiklused “Roostevabas mõõgas” – kui luubi all hoida vaid Eno Raua lasteraamatuid.

Nii olin ehk pisut skeptilinegi, kuid kindlasti tahtsin Sipsikut tutvustada oma pea 3-aastasele lapsele.

Aarne Mägi lavastus Sipsikust on väga helge, lapsemeelne ja äge. Sipsiku etendus on oma lihtsuses üks armsamaid ja leidlikumaid lastetükke, mida olen oma täiskasvanueas näinud. Kuigi Sipsik oli olemas ja tema tuntuimad seiklused said laval mängitud, oli see tükk ikkagi lastest ja nende maailmast. Õe ja venna suhetest, kallist vanaemast, naljakast tädist ja sõpradest jne. Kui mõned detailid etenduses viivad vanemaid inimesi ka nostalgialaineile (joonistatud raamaturiiulid), siis tekst ja liikumine on tänapäevastatud. Lapsed saalis naeravad, nii 10-aastased kui ka 3-aastased ning 36-aastased.

Väga meeldis laval laiutav ja pööratav kõik-ühes kapp, mis oligi ainus lavakujundus. Vajadusel muutus see kapp mõnusaimaks elutoaks, siis autotaksoks ja ka Anu sünnipäevapeoks.

Õnneks oli Sipsik etenduses jäetud ikkagi nukuks ja polnud kostüümis näitleja. Ta oli mänguasi, mille vend Mart oli kinkinud õde Anule. Viimase jaoks seega armsaim mänguasi, sest vend kinkis alati kõige paremaid kingitusi.

Näitlejate ansambel koosseisus Merilin Kirbits (Anu), Tanel Ting (Mart, erinevad rollid), Jürgen Gansen (erinevad rollid) mõjus laval väga hästi. Laval olev Anu on raamatu Anuga väliselt võrreldes kelmikam ja pehmem. Merilin Kirbits on võrratu näitleja, see on juba vana tõde. “Sipsikus” tunnetab ta samuti ära piirid – muutumata pudikeelseks suureks lapseks, on ta tarmukas lapsemeelne näitleja.

Jürgen Ganseni peal on rollid, mis nii lapsi kui ka lapsevanemaid kohe naerma ajavad. Jällegi, kõik on maitsekuse piirides. Ei muutu tolaks, aga pisut irooniat ja lapsemeelsust on mängus kuhjaga. Tanel Tingi kehastatud Mart on asjalik ja heasüdamlik sirge seljaga poiss, eeskujuks kõigile. Näitlejate koosmäng ja kiired rollivahetused sujusid.

Aarne Mägi on valmis saanud elava tükiga, kus sees vimkasid erinevatele vanusegruppidele. Etendusi on detsembrikuu jooksul veel mitmeid. Kingi oma lapsele see 30–40 minutit teatrivaatamist koos perega. Sellest saab vaid võita.