Mehis Tulk
SAARTE HÄÄL, 13. oktoober 2020

Fotograaf: Siim Vahur
Kuressaare teater avas uue hooaja laupäeval esietendunud näitemänguga “Shakespeare’i kogutud teosed”, mille sättis lavale saarlane Sander Pukk. Markus Habakuke, Jürgen Ganseni ja Tanel Tingi mängitud tükk naerutas saali kaks tundi jutti.
Etenduse järgsed hinnangud uuele lavastusele on olnud heatahtlikud ja tunnustavad.
Lavastaja Tõnis Kipper: Näitlejatele on see tükk suurepärane võimalus südamest hullata. Seda nad ka tegid. Ma läheks kindlasti vaatama ka kusagil kümnendat või kahekümnendat etendust, et näha, kui palju on improvisatsiooni lisandunud. Ma ootan tõsimeeli ka seda hetke, kui sama seltskond ka päris Shakespeare’i ära teeb. Nad saaksid sellga hakkama küll.
Kõigil osatäitjatel on etenduses omad pärlid. Esimesena tuleb meelde Jürgen Gansemi mängitud Hamleti amm – see oli tõsiselt hea. Ja see lõpulaul oli ka väga hea leid. Teise vaatuse alguses tuli miskipärast meelde “Armastus kolme apelsini vastu”, mis iseenesest pole ju paha – klassikutelt tasub alati õppida.
Ma olen näinud ka omaaegset Rakvere teatri sama tüki lavastust, aga sellest ei mäleta ma tõtt öelda mitte midagi. Niisuguste näitemängude häda ongi see, et ta mõjub “siin ja praegu”, kuid aasta-kahe pärast ei pruugi enam suurt midagi meenuda.
Mis puudutab kohati rämedavõitu huumorit, siis meil on vaat et iga teine teleintervjuu juba hea ja halva maitse piiri balansseerimine. Nii et sellega publiku vaevalt et ära ehmatab. Meie inimene on harjunud enam-vähem kõigega. Ma olen näinud palju hullemaid asju. Tegu ongi sellise žanriga ja teistmoodi ei olegi kõiki Shakespeare’i teoseid võimalik kahe tunniga ära mängida.
Etendus on väga suuresti ehitatud füüsise peale, seetõttu müts maha näitlejate ees, et nad ikka jaksavad. Neil on õnneks “Sipsiku” ja “Naksitrallide” kool ees. Aga lasteetendused on mitu korda lühemad. See on niisugune trenn, mida isegi spordisaalis ei saa.
Kõik kolm näitlejat on saanud kõvasti mängida ja selles mõttes on neil kahtlemata vedanud, et nad Kuressaarde tulid. Mõnes suures teatris teeksid nad võibolla siiamaani “Tere, teile on kiri”- osatäitmisi. Noore näitleja jaoks on ju kõige tähtsam kohe tööd saada – ükskõik millist. Siis ta areneb. Aga kui ta jääb ootama, et teda kah märgataks, siis võib juhtuda, et selleks ajaks kui see märkamine tuleb, on koolis õpitu juba ununenud. Parim kool on ikka praktika.
Teatrigurmaan Rein Lang: Briti teatri, briti autorite tegemine on väga, väga raske asi. Ma ütleks isegi kaelamurdev ülesanne. Katsed tuua Eestis lavale mõni briti tükk, eriti veel kui on tegu inglise situatsioonikomöödiaga – ebaõnnestumisi on tulnud ridamisi. Kuressaare teatri lugu loen pigem õnnestumiseks.
Kõik kolm näitlejat mulle laval väga meeldisid, nad olid kõvasti vaeva näinud. Lugu oli pisut vürtsitatud Eesti asjadega, aga minu meelest olid nad ära tabanud ka selle erilise briti huumori. Nad tegid isuga, nii nagu üks hea teater olema peabki. Ja ma kordan – briti näidendid nõuavad väga täpset lavastajakätt ning väga võimsat näitlejatööd. Need elemendid olid kõik selles loos olemas. Loodan, et seda tükki saadab edu.
Rakvere teatri omaaegset varianti ma vaatamas ei käinud, aga ma olen näinud pikka telesaadet sellestsamast tüki loonud seltskonnast, Reduced Shakespeare Company’st, kus needsamad vennad tegid paari sketši sellest tükist. Ma ütlen, et Habakukk, Gansen ja Ting ei jäänud üldse palju alla. Nad olid tõesti palju vaeva näinud, aga nad on head kujud ka, looduslikud eeldused on olemas. Aga ilma süstemaatilise töö ja kõva proovitegemiseta ei tule paraku midagi välja. Minu suur tunnustus neile.
Kas sellisel moel Shakespeare’i tutvustamine inimesi ka klassiku tegelike teosteni juhatab, ei oska ma öelda. Kellele nimi Shakespeare midagi ei ütle, see ilmselt ei lähe ka seda tükki vaatama. Ma usun, et inimene peab ikka pisut teadma, millest need lood räägivad. Ei pea olema tingimata neid lugenud, saati veel originaalis, aga kui sa ikka ei tea, millest “Romeo ja Julia” või “Antonius ja Kleopatra” jutustavad, siis ei saa ka sellest komöödiast väga palju aru.
Kokkuvõttes väga positiivne elamus. Kuressaare teater on selline kindel kvaliteedimärk – ta ei tooda mingit jama. Ma olen enamuse viimase kümne aasta lavastustest ära näinud, küll mitte alati Saaremaal. Hea on see, et Kuressaare teater rändab ringi ja käib ka Tallinnas ja Tallinna ümbruses.
- 2023
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999