Kaspar Jancise lasteraamatu «Seiklus Salamandril» põhjal valminud «Morten lollide laeval» pole tehtud lastele ega ka lastega saalis istuvatele vanematele. See on lavastus, mis on valminud suure lusti ja rõõmuga, tulemuseks teatriime, mida peaksid vaatama ja võiksid vaadata kõik lapsed. Ja ka nende vanemad.

Ülimalt tänapäevases lavastuses kastutatakse oskuslikult animatsiooni, akrobaatikat ja mustkunsti ning muusikat. Viimase autoriks Jancis ise ja tema bänd Kriminaalne Elevant, kusjuures fantaasiarikkalt värvilise lavakujunduse ja kostüümide autoriks on samuti Jancis.

Nii ongi Aare Toikka ja Kaspar Jancise koostöös valminud suurepärane, paeluv ja positiivset energiat süstiv lavastus.  

Lavalugu ise on väga lihtne: elavaloomuline ja sõbralik poiss Morten Viks (Ott Sepp) ootab koju kaptenist isa (Aarne Mägi), tahtes isale näidata oma mängulaevukest. Kuna poissi valvav kuri tädi Anna (Liisa Pulk) on täiesti kindel, et pidulikuks puhuks küpsetatud moosipallid sõi salaja ära Morten ning pealegi peab keegi hoidma näppu lekkival veetorul, siis ei võeta Mortenit isale sadamasse vastu minnes kaasa.

Õnnetuna üksi koju jäetud Morteni kõrvale ilmub aga ­ootamatult võlur-tarakan, väites, et tal on pilet Morteni laevale Salamander. Pudelisse peidetud piletisiirup muudab ka Morteni tillukeseks ja nõnda algavadki ootamatud sündmused: Morten peab päästma lekkiva laeva hukust, end aga kurja ämbliku, hukkamist ihaldavate herilaste küüsist…  

Aga mis siis lisaks hoogsale ja lihtsale loole, lustilikult kirevale lavakujundusele  ja haaravale muusikale teeb «Morteni lollide laeval» eriliseks? See on pikksilm! Morteni fantaasiamaailma näeb publik läbi pikksilma, kusjuures pikksilmas nähtu ilmub lavale seatud ekraanile nii videopildina kui ka animatsioonina.

Nii elustuvadki herilased, rohutirts, tarakan, ämblik… kõigil uhke välimus ja pisut veidravõitu karakter. Ja üsna mõistetavalt peegeldab putukatest koosnev laevameeskond inimeste ilma, sellest ka lavastuse pealkiri.  

Tähelepanuväärseim tegelane on ses seltskonnas ämblik – Morteni laeval võimutsev kuri kuninganna. Märkimisväärne ühine roll, vahelduva ja ühise mänguga Liisadelt – Pulgalt nõudlik õelus ja Rootsi akrobaa­dilt Anbergilt väänduv keha. Viimane kehastab ka Morteni sõpra Saskiat.

Peale tsirkusevõimleja täiendab lavastust Soomest pärit žonglöör Kaj-Mikael Schütt, mängides Aarne Mägi kõrval moosivargast laiska töömeest ja aktiivset herilast.  

Ott Sepp Mortenina on hea, sest ta ei püüa olla väike poiss. Ta on Morten, kes tahab olla oma isa moodi. Vahva rolli teeb lavastuses Juss Haasma tantsuõpetaja Alfonsona, meenutades «Lepatriinude jõulude» edevat kärbest Salvadoret.

Värvikirevate putuk-tegelaste ja helge õhustikuga «Morten lollide laeval» meenutabki eespool nimetatud multikat. Ja nii nagu lepatriinude maailm, pani ka Morteni maailm lapsed saalis kilkama ning täiskasvanud mõnulema.