Roland ja Marianne kohtuvad ühel peol. Mees on mesinik ja naine uuribki kosmilisi teooriaid, mis kinnitavad, et universume on lõpmata palju ja meie lood neis korduvad erinevates variatsioonides. Kui nii, siis äkki Roland ja Marianne ei olegi tegelikult kohtunud?

Armastusloo “Tähtede seis” autor on britt Nick Payne ning see on üks tema kõige edukamatest tekstidest. 2012. aastal pälvis näitemäng hinnatud Evening Standard Theatre Awards´il parima näidendi preemia.

6. oktoobril Kuressaare teatris esietenduva näidendi lavastaja Sander Pukk ütles, et varem ka Ugala teatris mängitud tükk on tema portfellis olnud juba mõnda aega. Ukraina sõja puhkemise järel, olukorras, kus kõik meie ümber muutus äkki nii ebakindlaks, tundus aga just see näidend enim sobivat Kuressaare teatri lavale toomiseks. Suur kosmiline joonis, mis näidendist õhkub, tundus Puki sõnul praeguse ebakindluse vastukaaluks kõige paslikum.

Näidend ise on tavatu struktuuriga, omamoodi peeglite maailm, kus mingi situatsioon kordub erinevates variatsioonides. “Minu enda kogemus ütleb, et kui vaataja laseb end kaasa viia, siis võib tulemuseks olla väga võimas kunstikogemus. Selles mõttes tasub lasta endale mõjuda seda, mida on näha,” rääkis Pukk.

Näitekirjanik on oma teose aluseks võtnud multiversumi ehk lõputu hulga paralleelsete universumite teooria. “Mees ja naine kohtuvad. Aga ainult nö meie universumis. Teistes nad kunagi kokku ei saa,” rääkis Pukk. Ta märkis, et autor pikib sündmuste vahele ka võimalikke lõpplahendusi. Vaataja saab siis mõistatada, kas paar jääb kokku või mitte ja mis põhjustel üks või teine asi võiks juhtuda.

Tulenevalt näidendi tekstist on tegu üsna minimalistliku lavastusega. “Lavakujundus paigutab näitlejad peaaegu tühja kosmilisse ruumi, kus leidub siiski ka valgustäpikesi ja gaasipilvekesi,” selgitas Pukk.
Ta lisas, et muusikalise kujunduse tegemine oli Urmas Lattikase jaoks paras pähkel, sest sellise struktuuriga näidendi täitmine heliloominguga ei ole lihtne ülesanne. “Aga ta on sellega hästi hakkama saanud. Ta suudab inimesi muusikaga väga hästi puudutada,” lausus Pukk.

Meest ja naist kehastavad Markus Habakukk ja Lee Trei. Pukk märkis, et Ameerikas on näidendit mängitud ka nii, et ühel päeval on laval mees ja naine, teisel kaks meest ja kolmandal hoopiski kaks naist.