Jaak Allik
SIRP, 05. august 2010
Kuressaare Linnateatri suvelavastus „Rääkivad kivid” kasvab kaugele üle jutustamisteatri raamide.
Kuressaare Linnateatri „Rääkivad kivid”, autor Silvia Soro, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Piret Rauk, Viire Valdma (Eesti Draamateater), Andres Raag (Tallinna Linnateater), Hannes Prikk ja Janek Sarapson. Esietendus 30. VII Kuressaare Sadamaaidas.
Tähelepanelik teatrisõber on kindlasti märganud, et Piret Raugi tulekuga Kuressaare Linnateatri juhiks (2006) on selle teatri tegevus lõpuks omandanud rütmistatud ja eesmärgipärase iseloomu. Repertuaarivalik on kaugel juhuslikkusest. Kunstilist hinnaalandust tegemata mõeldakse eelkõige kodupubliku huvide ringile. Ja vaatamata sellele, et peale Piret Raugi enda (kes kaunistaks igat Eestimaa teatritruppi) pole oma majast näitlejakoolitusega inimesi rohkem võtta, ollakse külaliste kutsumisel vägagi valiv. Nii on kutse teha kaasa mõnes Kuressaare Linnateatri lavastuses hakanud viimastel aastatel ahvatlema parimaidki „suure maa” staare.
Kolmas aasta järjest mängib see teater oma suvelavastust Sadamaaidas ning kolmas aasta järjest on tegemist omamaise ja saare elust kõneleva lavalooga. Seekord on koostööpartnereiks Silvia Soro autorina ja Tiit Palu lavastajana, nende mitmeaastase mõttetöö tulemusena on valminud kohapärimusele tuginev jutustamisteatri laadis lavastus „Rääkivad kivid”.
Kindlasti pole mina ainus „snoob”, kellel mõisted „kohapärimus” ja „jutustamisteater” kipuvad esile kutsuma haigutusrefleksi. Seda üllatavam ja toredam, et lavastus ise pole põrmugi igav, vaid mõjub väga värske, sooja ja inimlikuna. Teksti miksides on jõutud kummalise efektini: üsna võimatu on öelda, millal ja kus käib tegevus või kui vanad on tegelaskujud. Ja ometi on kõigi pajatuste all kindel „lugu”, kus juttu (Väikese Väina?) tammi laiendamiseks ehitusfirma korraldatud kivide kokkuostust, mis oma „ratsa rikkaks” saamise efektiga ajas (Muhu?) saarerahva tülli ja õitsetas kõik vanad vaenud. See autori õnnelikult valitud lugu tagab heietuste arengu ning loob ka karakteritevahelise kindla suhtesüsteemi, mistõttu lavastus kasvab kaugele üle jutustamisteatri raamide.
Karakterid on ehedad ja arhetüüpsed ning väärt karakternäitlejate mängitud. Tegemist on ühte kunagisse suurde rannakülla alles jäänud viie püsielanikuga: koolipreilist muinsuskaitseaktivist Riste (Piret Rauk), vanatüdrukust endine rekordlüpsja ja praegune tulihingeline individuaalloomapidaja Ruudu (Viire Valdma), rannaonnis elav kalurist „vetevana” Lembit (Andres Raag), kiviaia sees mootorratast peitev külahull ja valvejoodik Kosta (Hannes Prikk) ning Siberist naasnud kunagine suurtalunik (ja müüdavate kivide õigusjärgne omanik) Juhan (Janek Sarapson). Loomulikult on möödunud aastakümned teinud nende inimeste omavahelised suhted üsnagi keeruliseks ning kiviostjatega koos randa purjetanud „rahalaev” toimib selles külaühiskonnas tõhusa katalüsaatorina, mistõttu ei jää paukki tulemata.
Lavastaja Tiit Palu on osanud kohati harali kippuva teksti kujundada toredaks tervikuks, andud aga seejuures näitlejatele rollide loomisel küllalt suure vabaduse. Tulemus on värvikas tegelastegalerii, kellest ootamatute kohandumiste ja nauditava intensiivsusega tõuseb eriti esile Piret Raugi Riste. Oluline osa lavastuse õnnestumisel on kindlasti Silver Vahtre kujundusel. Laval on tõeline (kunstniku enda ehitatud) kiviaed, tõelise rookatusega rannahütt, tõelised suitsulestad ja peaaegu tõeline sinitaevas, mis kõik loovad sobiva atmosfääri muhumaise „maagilise realismi” käivitamiseks. See ju õigupoolest ongi selle lavastuse täpseim žanrimääratlus. Ja finaaliks (Peeter Konovalovi leid?) kõigi tegelaste suust kõlav ühine „Kuldrannake” annab lepituse ja kõrgema mõtestatuse kahe tunni jooksul räägitulekuuldule.
- 2023Unistus ja mälestus – mängult ja päriselt ARVUSTUS ⟩ Kuidas sõjajärgses Kuressaares teatrit tehti: meenutus Ester Reinartist ja tema kaaslastest ARVUSTUS | Ole oma noorpõlve unistustele truu!* MULJE ⟩ Jagatud unistus ehk Kaks teatrit korraga Pille-Riin Purje emast valmis lavastus: see on unistuse täitumine Kuressaare teatris saab tõeks “Unistus” Kuressaare teater toob algaval hooajal lavale neli uuslavastust NÄDALA SUVETEATER ⟩ Elulist samastumist pakkuv, võltsambitsioonideta suvine komöödia ARVUSTUS | Raha ja supp võivad külmad olla, kuid peresuhted on kõige paremad ikka soojalt Kuressaare teater toob suvel lauale KÜLMA SUPI VIDEO JA GALERII ⟩ Teatripäeva õhtul aeti teatrikohvikus muhedat teatrijuttu „Tõll“ – saalis kahe taevase õekesega MULJE ⟩ Meile kõigile kingitud Tõll 2022 – piirangutest priiks, 2023 – algupärandite aasta
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999