Ene Kallas
MEIE MAA, 07. november 2017

FOTO: Mari-Liis Nellis
Kuressaare Linnateatris esietendus laupäeval Matteo Spiazzi lavastuses tükk “Persona”. Laval on neli maskides tegelast, kelle suust ei kuule vaataja ühtegi sõna. Pantomiim? Commedia dell’arte? Midagi hoopis isemoodi?
Lugu antakse edasi puhtalt kehakeele ja liikumisega, muusika täidab vahepealsed lüngad – kui on oluline sõnumit rõhutada või on hädavajalik taust, mis selgitab, mis parasjagu toimumas.
Näitlejad liiguvad masinlikult. Nad on otsekui nukud. Tõmmata-lükata. Justkui juhiks neid nähtamatu nukumeister. Tõstes õlga, kätt, jalga… Midagi muud.
Aeg-ajalt aga kadus illusioon nukuteatrist. Siis, kui maskid langesid. Või ühes stseenis, kus markeeriti pidu. Möll võrdub pidu. Võib-olla tõesti… Miks mitte.
Maskid ise on koledad, moonutatud. Sõna otseses mõttes. Mis paneb küsima, et kas tõesti need maskid, mida me igapäevaelus kanname, ongi sellised? Moonutatud, teravate või robustsete joontega liikumatud näod? Kas me kanname alati maski? Kas kõik inimesed kannavad kogu aeg maski? Millal maskid langevad? Millal me lubame teisel näha oma tõelist palet? Ja kas seda mitte liiga harva ei tehta… ja ainult äärmisel võimalusel. Loodetavasti asi siiski nii hull ei ole… Aga teater on teater – võimendatud ja teravdatud hetkefiktsioon.
Kui loos oleks kasutatud teksti, siis täiesti võimalik, et kõik see tundunuks äärmiselt triviaalne, isegi igav. Mis seal ikka – elavad neljakesi ühes korteris. No elavad. Tavaline igapäevaporno. Traagiline muidugi, et isiklik ruum praktiliselt puudub ja privaatsusest ei saa unistadagi.
Ühel on üks mure, teisel teine. Üht rõõmustab üks, teist teine asi. Püütakse kuidagi hakkama saada… Armutakse, minnakse laiali. Elu. Selline nagu see parasjagu on. Keegi ei hakka kellelegi midagi rääkima (näitama) enne kui on liiga hilja. Maskid langevad vaid armastuse mõjul. Tundub, et see on nagu mingi võlupiits. Või siis kontseptsioon, et ainult siis on inimene alasti, kui tõesti armastab. Nojah, muidugi võib niimoodi mõelda.
Kuivõrd lugu oli väga skemaatiline, jõuline, rõhutatud jämedate punaste joontega, siis võib-olla oli isegi hea, et ei olnud väikesi katkendlikke ja õrnu ringe ega tähti. Ei midagi sellist, mis oleks mõjunud liiga haprana. Kui, siis ainult need hetked, mil näidati oma tõelist nägu.
Kui kritiseerida, siis võib-olla ehk seda, et rutiini loomine kohe alguses veidi venis. Jah, see oli vajalik, et näidata, milline on ühiselu, mis pole otseselt ühine, vaid pigem nelja indiviidi kooseksisteerimine kitsas ruumis. Aga kui see oli toimunud juba mõnda aega ja vaid kahe tegelase iseloom oli veidi markeeritud – poisi, kes arvuti taga tahtis ennast armastada ja pinnapealse tüdruku, kes tahtis pidutseda –, siis hakkas see kuidagi ennast kordama. Teised kaks tegelast avanesid loo jooksul. Kas nende mask oli veidi paksem?
Teine koht, kus tempo läks alla, oli möllustseen. Jällegi, liiga pikk. Taas võimalik, et väga vajalik lavaloo seisukohalt, ja kohe kindlasti nauditav vaadata, pigem on küsimus pikkuses.
Lavakujundus rõhutab privaatsuse puudumist. Ja loob koomilisi hetki. Näiteks seda, et tütarlaps ei saa rahulikult hädagi õiendada, ilma et püsti kargaks, püksid rebadel. Sest keegi on jätnud WC-s prilllaua lohakile. Kõikide elu kõikide silme all.
- 2023Unistus ja mälestus – mängult ja päriselt ARVUSTUS ⟩ Kuidas sõjajärgses Kuressaares teatrit tehti: meenutus Ester Reinartist ja tema kaaslastest ARVUSTUS | Ole oma noorpõlve unistustele truu!* MULJE ⟩ Jagatud unistus ehk Kaks teatrit korraga Pille-Riin Purje emast valmis lavastus: see on unistuse täitumine Kuressaare teatris saab tõeks “Unistus” Kuressaare teater toob algaval hooajal lavale neli uuslavastust NÄDALA SUVETEATER ⟩ Elulist samastumist pakkuv, võltsambitsioonideta suvine komöödia ARVUSTUS | Raha ja supp võivad külmad olla, kuid peresuhted on kõige paremad ikka soojalt Kuressaare teater toob suvel lauale KÜLMA SUPI VIDEO JA GALERII ⟩ Teatripäeva õhtul aeti teatrikohvikus muhedat teatrijuttu „Tõll“ – saalis kahe taevase õekesega MULJE ⟩ Meile kõigile kingitud Tõll 2022 – piirangutest priiks, 2023 – algupärandite aasta
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999