Valner Valme
Postimees, 28. november 2007
Uue ajaloo- ja kirjanduseainelise lavastuse «Võlg» autor ja peaosatäitja Katrin Saukas vastas enne esietendust mõnele küsimusele.
Sisu algab 1939. aasta lepingust, millega Eesti Vabariigi valitsus lubas oma territooriumile veerandsada tuhat punaväelast. Aga miks nende sündmustega koos just Betti Alver?
Aga kes siis veel? Betti Alver sündis 1906. aastal. Mina pool sajandit hiljem. Mõlemad oleme raudteeäärsed.
Selge. Mis vahenditega annab mastaapseid ajaloosündmusi edasi väike näitlejakoosseis?
Lavaloos on tegelasi neli: Talvik, Alver, Ärm, Väike Prints. Sündmuste käik ajaloos on ühtede jaoks traagiline, teiste, liiga paljude jaoks aga progressiivne, uuenduslik, uusi võimalusi pakkuv. Intelligents, kelle enesemääratluse dominandiks oli märksõna «kohanemine», unustas kiiresti, et ka nende ülekuulamise ajal oli kirjutuslaual relv.
Palju oli neid inimesi, kes pärast Talviku hääbumist Siberis Alveriga tema kohutavas loomevaikuses kaasa mõtlesid, imetlesid? Vähe. Aga oli, ja nemad jäid truuks. See on Ärm. Betti Alver on öelnud, et tema võiks ju andestada, aga Talviku eest seda teha ei saaks.
Ma ei tea, mida Betti Alver Heiti Talviku ülekuulamistest teada sai. Mina sain neid protokolle lugeda. Võin ainult aimata tema hirmu Heiti avatuse pärast.
Mõtleja ja luuletaja Talvik oli väga haavatav eluoluliste küsimuste lahendamisel, äärmuslik oma tekstide sõnastuses, alatasa endaga rahulolematu ja sellepärast külastab teda Väike Prints, kel hoopis teistsugused mured.
Kas naisena mõistsite lavalugu kirjutades Alveri valikuid või teinuksite teisiti?
Minul, Katrin Saukasel, on jalge all suur olemise õppimise teekond. Aga seda usun kindlasti, et vägivaldses keskkonnas on naisena luua ja end kuuldavaks teha võrratult raskem kui mehel.
Betti Alver on öelnud, et tema luule ei kanna seelikut ega pükse. Muidugi suudan ma kujutleda, kui hirmuäratavana Betti võis mõjuda. Ja just naisena. Ka mina ei oska vastata küsimustele, mis ta õhku jättis. Ja sellepärast on mul seda lavalugu vaja. Et neid küsimusi laval esitada. Aidake mõelda!
- 2023
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999