Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamiseks järgmise aasta veebruaris Saaremaa vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõttu ei korraldata. Riigi sünnipäeva puhul kingitakse vallaelanikele koostöös Kuressaare Teatriga võimalus vaadata Saaremaa eri piirkondades etendust „Tõll“.

„2021. ja 2022. aastal korraldasime vabariigi aastapäeva puhul Kuressaares valgusetenduse, kuid Eesti riigi 105. sünnipäevaks soovisime saarlastele pakkuda teistsugust elamust,” ütles vallavanem Mikk Tuisk. “Kuressaare Teater toob just sel puhul meie kodusaarel lavale täiesti uue loo Tõllust, mida saavad vallaelanikud näha nii linnas kui ka maal.“

Vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi ütles, et tal on hea meel, et tore mõte kinkida Eesti Vabariigi aastapäevaks saarlastele teatrietendus saab uuel aastal teoks. “15 vabapääsmega etendust valla rahvamajades ja Kuressaare teatrimajas annavad osalemisvõimaluse väga paljudele inimestele ning kindlasti toob see pidupäeva tähistamise meile kõigile lähemale. Usun, et saalid saavad olema rahvast täis, etendus nauditav ja meeleolu pidupäevale kohane.“

Kokku antakse 15 tasuta etendust, neist viis Kuressaare teatris ja ülejäänud Orissaare kultuurimajas ning Salme, Kärla, Tornimäe, Laimjala, Sandla, Lümanda, Pärsama, Kihelkonna ja Valjala rahvamajas.

Esietendus on plaanis 21. veebruaril ja viimane tasuta etendus 18. märtsil. „Tõll“ lisatakse Kuressaare teatri mängukavva ning hiljem on seda võimalik vaatama minna ka nendel inimestel, kes veebruari- ja märtsikuu etendustele ei jõudnud.

Kohtade broneerimine etendustele avatakse 2023. aasta jaanuari keskel. Täpsem info selle kohta avaldatakse uue aasta alguses vallalehes Saaremaa Teataja ja vallavalitsuse teistes infokanalites.

Näidendi „Tõll“ on kirjutanud Kuressaare Teatrile Andrus Kivirähk. Lavastaja on Aare Toikka, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Tarmo Matt, helilooja Veiko Tubin ja koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Piret Rauk ja Loviise Kapper.

Andrus Kivirähk ise on „Tõllu“ tutvustuseks kirjutanud järgmist:

Tõll on vägimees – üks paljudest. Igal rahval on keegi, kes kive kannab, maa sisse lohke magab ja sõja korral vaenlasi materdab. See tõestab järjekordselt seda, et inimesed tahavad uskuda millessegi ebareaalsesse ja imelisse, neile meeldib mõelda, et nähtava maailma varjus eksisteerib veel teinegi: salapärane. Vanasti kehastasid seda maailma haldjad ja jumalad, härjapõlvlased ja näkid, tänapäeval kõikvõimalikud koomiksikangelased alates Supermanist. Kui enam mitte keegi teine aidata ei oska, siis aitavad nemad.

„Tõllu“ näidendis me Tõllu ennast ei näe. Aga me näeme seda, kuidas Tõll sünnib. Kuidas üleüldse sünnivad muinasjutud ja legendid. Kuidas luuakse unistusi, mis lisavad inimese elule lootust ja värvi.