«Ta vaatas puulatvu tuules, ta vaatas laineid merel ja ta vaatas pilvi taevas, sest tuule, lainete ja pilvede vaatamisest ei saa kunagi väsida.» Nõnda mõtiskleb Asva Viikingiküla areen-teatri laval Mari, tema kujutelm Saaremaa vanatädist kandub Pandora laekani. 

Ehkki (teatri)suvi pole veel otsas, tunnen, et minu peavõiduks tänavuses suveteatris kujuneb Tiit Palu «Viikingite veri». See ongi see loteriipilet, mille mänguvälju lahti kraapida ei tohi. Ah et miks ei tohi? Sellelegi annab laval vastuse Mari.

Loe edasi ->