Mehis Tulk
SAARTE HÄÄL, 27. november 2019

Mis tõugu need naksitrallid ikkagi on? Härjapõlvlased, kääbikud, päkapikud? Ja miks nende lugu ikka ja jälle erineval kujul uuesti elustatakse?
Eno Raua lasteraamatu “Naksitrallid” kõige tuntum lavastus on ilmselt Avo Paistiku multifilmid. Aga neid vahvaid tegelasi on läbi aegade korduvalt ka teatrilavale toodud. Praegu näiteks mängib Vanemuise teater samanimelist tantsulavastust, NUKU teater tegi kunagi aga vabaõhutüki, milles sõitis ringi isegi päris naksitrallide auto. Kuressaare Teatris praegu “Naksitralle” lavale seadev Rauno Kaibiainen mäletab Muhvi, Sammalhabet ja Kingpoolt oma lapsepõlvest Rakvere Teatri lavastusest.
Kuressaare naksitrallide versioon on kokku pandud devised- ehk koosloomemeetodil. “Mingi selgroog oli mul välja mõeldud, aga tervik sündis ikkagi koostöös poistega (näitlejate Tanel Tingi, Jürgen Ganseni ja Markus Habakukega), kellega ma oma nägemuse läbi arutasin ja dramaturgia lõplikult kokku panin. See on ühistöö,” selgitas ta.
Mida võtta, mida jätta?
Eesti lastekirjanduse krestomaatilise teose ettevõtmine on alati vägitükk. Alates juba sellest, kuidas materjal lastelavastuse jaoks sobivasse 45 minutisse ära mahutada. “Ilmselgelt pidi sisse tooma selle kasside ja hiirte jandi, mida rahvas ju kindlasti ootab. Vahepeal kaalusin küll selle väljajätmist ja raamatu teistele teemadele keskendumist, aga jäime siiski selle juurde ning põimisime sinna veel muid tagamõtteid juurde, mis praegu ühiskonnas aktuaalsed on. Samas on Eno Raud kasvõi ökoloogiateema raamatusse juba ise aastakümneid tagasi sisse põiminud,” rääkis Kaibiainen.
Lavastuses ei saa loomulikult mööda ka üksindusest, mis enim ehk seondub Muhviga, aga mis Kaibiaineni sõnul on tugevasti hinges ka teistel tegelastel. “Meil võib-olla vähem, aga Aasia riikides on üksinduse küsimus tänapäeval juba väga tõsine,” nentis ta.
Kuigi tegu on lastelavastusega, leiab sealt endale midagi kindlasti ka täiskasvanu. “”Naksitralle” uuesti üle lugedes jäi mulje, et see polegi päris lasteraamat,” tõdes Rauno Kaibiainen, kes loodab, et see tuleb ka uues tükis välja.
Samas kinnitas ta, et tegelased räägivad ikka sama head ja tuttavat teksti ning sõnaline osa järgib vana head Eno Raua stiili. Ka meile ammu tuntud karaktereid ei ole tema sõnul pea peale pööratud. “Võib-olla multifilmitegelastest on nad pisut erinevad. Aga võib-olla ka mitte,” naeris Kaibiainen.
Kuressaare Teatri etendus on hoogne ja tempokas, mida peaks toetama ka muusikaline kujundus ja valgusrežii. “Aga seal on ka hästi siiraid, päris hetki. Minu nõudmine näitlejatele ongi siiras ja naturaalne osatäitmine,” sõnas lavastaja.
Lavalt ei puudu ei auto ega ka järv ning tegelasi on kah lisaks naksitrallidele, hiirele, kassidele, rottidele veel palju rohkem. Kuidas need sinna tekivad, saab näha juba etenduse ajal.
Kes on peategelane?
“Võib-olla auto, võib-olla mõni naksitrallidest – ma ei teagi. Sõltub sellest, kellele keskenduda ja kelle lugu jutustada. Minu soov on rääkida kolme mehikese lugu, aga sealjuures tundub, et asju mõjutab kõige rohkem Kingpool. Teised on rohkem sellised keskmised Eesti mehed,” arutles Rauno Kaibiainen.
Ta ei välistanud, et lavastus annab naksitrallide kohta teada ka midagi sellist, mida raamatutes ei ole. “On teatud mikrodetaile, mille ehk terasem vaataja ka läbi hammustab ja kui ta on raamatuga väga täpselt kursis, siis ilmselt hakkab mõtlema, et kas see oli seal või ei olnud,” muigas ta.
Kaibiainen lisas, et Eno Raua teose eelnev tundmine ei ole etendusele tulles ilmtingimata vajalik. “Ma loodan väga, et meie dramaturgia ja lavastus seisavad ikka ise piisavalt hästi koos,” naeris ta. “Aga raamatut tasub loomulikult samuti lugeda.”
Muhvi osatäitja Jürgen Gansen tunnistas, et on alati elanud teadmises, et kui kunagi naksitrallide tegemiseks läheb, siis temal tuleb kindlasti mängida just Muhvi. “Mingis suvelaagris tehti kunagi teletupse ja siis oli ka kohe selge, et mina pean olema Po. Pikkus paneb asja paika.”
Oma tegelaskuju kohta ütles Gansen, et Muhv on terve elu olnud üksik, üritanud sõpru leida, kuid erinevatel põhjustel pole see tal õnnestunud. Samas on Muhvil erinevalt teistest tegelastest vähemasti raamatus ette näidata ka perekonnapilt muhvides lähedastest.
“Eks meie eesmärk on teha trilli ja tralli, aga samas panna vaataja mõtlema ka sügavamate teemade peale,” lausus ta.
Kokku on sel talvel plaanis “Naksitralle” mängida kakskümmend korda. Kuressaares antakse kolmteist etendust, millest esimene toimub Kuressaare Teatri 20. sünnipäeva peoõhtul. Teatri loomejuht Aarne Mägi selgitas, et korraga kaht lavastust teater paraku välja tuua ei suuda ja kuna kalendriaasta lõpetamine on tavapäraselt kaasnenud lastelavastuse esietendustega, siis nii tehakse ka sel aastal.
“Mis teatri juubelisse puutub, siis esietendus on selle õhtu üks osa. Planeeritud teatriõhtu on kahes vaatuses, millest esimene juba mainitud “Naksitrallid”. Teises, improvisatsioonilises vaatuses osalevad kutsutud külalisnäitlejad ja näidatakse Margus Mulla ja Kuressaare Teatri koostöös valminud ülevaatefilmi “Paarkümmend kordumatut aastat”. Kokku kestab kogu üritus koos vaheajaga umbes kaks ja pool kuni kolm tundi,” rääkis ta.
- 2023Unistus ja mälestus – mängult ja päriselt ARVUSTUS ⟩ Kuidas sõjajärgses Kuressaares teatrit tehti: meenutus Ester Reinartist ja tema kaaslastest ARVUSTUS | Ole oma noorpõlve unistustele truu!* MULJE ⟩ Jagatud unistus ehk Kaks teatrit korraga Pille-Riin Purje emast valmis lavastus: see on unistuse täitumine Kuressaare teatris saab tõeks “Unistus” Kuressaare teater toob algaval hooajal lavale neli uuslavastust NÄDALA SUVETEATER ⟩ Elulist samastumist pakkuv, võltsambitsioonideta suvine komöödia ARVUSTUS | Raha ja supp võivad külmad olla, kuid peresuhted on kõige paremad ikka soojalt Kuressaare teater toob suvel lauale KÜLMA SUPI VIDEO JA GALERII ⟩ Teatripäeva õhtul aeti teatrikohvikus muhedat teatrijuttu „Tõll“ – saalis kahe taevase õekesega MULJE ⟩ Meile kõigile kingitud Tõll 2022 – piirangutest priiks, 2023 – algupärandite aasta
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999