Mele Pesti
Eesti Ekspress, 25. aprill 2008
Lavastaja Raivo Trassi lubadus tuua lavale ehe, ilma vidinateta Tammsaare hirmutas veidi ära küll. Õnneks lubas eheda klassiku kontseptsioon siiski uut dramatiseeringut. Rünno Saaremäe tõstis teksti ajaliselt ringi ja värskendas ülesehitust. Veidi kärpimist oleks ka ära kulunud, sest ligi kolm tundi kestev tõsine tekstiesitus ei ole kvaliteet omaette. Kokku sai aga siiski toimiv ja elav tükk. Halba rolli ei teinud keegi, alates täiesti usutavast herr baron Evald Aavikust armsa totuna esineva nutika teenijatüdrukuni (Kärt Reemann). Maarja Jakobsonist sakslanna osas kumas lausa läbi, et Tammsaare on üks ta lemmikautoreid ja Saksa kultuuriruum talle sümpaatne – kui varem on tundunud, et Jakobson sobib filmi rohkem kui teatrisse, siis selles tükis oli ta täpselt omal kohal.
Aga kõige vahvam ja suurem üllataja oli ehk hoopis teatrijuht Piret Rauk. Tema refräänina korduv “Süüa tuleb ikka õigel ajal, olgu või mis” pitseeris särtsakalt türanliku majaproua kuju.
Lõunalaua stseenides lõigi dialoog kõige paremini elama. Isegi dünaamilisemalt kui samanimelises televersioonis, kus Nüganeni-Reemanni pingpong lõunalauas oli kahvatu lavastuse kõrghetkeks.
Kui lavastuse eesmärk oli tõestada, et Tammsaare tekst võib ka praegu mõjuda teravalt ja ta teemad aktuaalselt, siis täitus see täielikult. Eesti lavadel valitsevad praegu üheplaanilised nais-lillekesed (vt kas või Tätte teoseid), aga Tammsaare naiskujud on alati põnevad ja mitmetahulised olnud – ja andnud võimalusi tõstatada küsimusi naise rollist ja ühiskondlikest normidest. Kas selleks, et pääseda intelligentselt diskuteerima, tuleb suitsetada ja juua nagu naiskorporandid? Kuidas põrandaid küürides daamiks jääda?
Ja teiseks “Ma armastasin sakslast” põhiteema: identiteediotsingud muutuvates poliitoludes.
Ühtpidi tahaks nagu öelda: meil on vaja uusi tükke, miks mitte Tammsaaret alltekstina kasutavaid “Ma armastasin egiptlast” või “Ma armastasin puertoricolast”. Elu pakub ju pidevalt armastusdraamasid ja meie jäigavõitu immigratsioonipoliitika tõttu ka lausa tragöödiaid. Ja ehk tasuks lavale seada ka Maimu Bergi “Ma armastasin venelast”?
Teistpidi vaadates – ka olemasoleval kujul on peategelasest korporandi ja potentsiaalse äiapapa dilemmad väga aktuaalsed. Rahvuste kaalumine, puhaste tunnete võimalikkus ideologiseeritud olukorras jne. Kas vaene Eesti poiss armastas lihtsalt üht tüdrukut või tema parunessi-seisust? Kas ka tänases ilmas võiks veel juhtuda, et mõni vana Euroopa aadlik või moodsama rahadünastia esindaja ei luba oma tütart puupaljale idaeurooplasele naiseks? Võib vist küll.
Kokkuvõtteks: meie auväärt vidinateta klassik kõnetas vaatajat küll, lavastus oli realistlik, igav ei hakanud. Ehk üks pisiasi, mis praegu koolis Tammsaaret studeeriva noore jaoks võib anakronismina mõjuda: teose kulminatsioon, ärevus “tütarlapse kompromiteerimise” ümber kõlab indigo-põlvkonnale ilmselt kui hiina keel.
- 2023Unistus ja mälestus – mängult ja päriselt ARVUSTUS ⟩ Kuidas sõjajärgses Kuressaares teatrit tehti: meenutus Ester Reinartist ja tema kaaslastest ARVUSTUS | Ole oma noorpõlve unistustele truu!* MULJE ⟩ Jagatud unistus ehk Kaks teatrit korraga Pille-Riin Purje emast valmis lavastus: see on unistuse täitumine Kuressaare teatris saab tõeks “Unistus” Kuressaare teater toob algaval hooajal lavale neli uuslavastust NÄDALA SUVETEATER ⟩ Elulist samastumist pakkuv, võltsambitsioonideta suvine komöödia ARVUSTUS | Raha ja supp võivad külmad olla, kuid peresuhted on kõige paremad ikka soojalt Kuressaare teater toob suvel lauale KÜLMA SUPI VIDEO JA GALERII ⟩ Teatripäeva õhtul aeti teatrikohvikus muhedat teatrijuttu „Tõll“ – saalis kahe taevase õekesega MULJE ⟩ Meile kõigile kingitud Tõll 2022 – piirangutest priiks, 2023 – algupärandite aasta
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999