Mehis Tulk
SAARTE HÄÄL, 08. oktoober 2020

Surematu sõnameistri paistel: Sander Pukk loodab, et ehk aitab lustakas lavatükk teatriklassiku publikule lähemale tuua.
Foto: Maanus Masing
“Seis on väga hea!” kinnitas lavastaja kolmapäeva hommikul. “Tulenevalt oma soovidest kõike veel lihvida ja muuta ei ole ma mitte just väga tihti nii vara läbimängudeni jõudnud. On juhtunud, et läbimäng on alles päev enne esietendust,” tunnistas ta.
Pukk kiitis lavastuse seltskonda ja märkis, et näitlejatega oli kohe kokkulepe, et naljad tuleb kaasajastada ning need mõeldakse koos välja. “Seda magusam on võit, kui need ka naljakaks osutuvad. Komöödia tegemine erineb draamast selle võrra, et draamas on hingeliigutus küll oluline, kuid sa ei tunne sellest puudust, kui sama fraasi kasvõi sajandat korda kuuled. Ühe anekdoodi peale kaks kuud paraku ei naera,” tõdes ta.
Kui näitemäng 1996. aastal Rakvere teatris lavale tuli, oli tegu veel üsna värske teosega – originaal jõudis publiku ette ju vaid üheksa aastat varem kunstifestivalil Edinburgh Fringe. Autorid ise on aga näitemängu hiljem värskendanud. Nad käisid oma tükki paljudes eri esitustes vaatamas, noppisid neist kõige paremad naljad ja lisasid uuendatud varianti.
Kui palju on Kuressaare teatri lavastuses tänast päeva ja praegust segast aega? “Tükk hõlmab kõiki Shakespeare teosed ja me keskendume nendele koomilises võtmes. Kui mahub mõni vihje sisse, siis mahub, aga ta ei ole kindlasti kantud soovist kajastada praegust aega ja et meil oli pandeemia. Ta on kantud soovist publikut naerutada,” kinnitas Pukk.
Laval pole ühtegi tooli, lauast rääkimata. “On klounaadi, füüsilist nalja, sõnahuumorit, isegi ständapilikku lähenemist – see ei peaks küll kedagi pelutama,” rääkis lavastaja ning lisas, et võibolla aitab tükk ka klassikust maitse suhu saada, sest kõlavad ju Shakespeare’i enda värsid ja tekst.
“Romeot ja Juliat” ja “Hamletit” teavad ilmselt kõik. Luuretegevus oli meil tugev ja me uurisime erinevatelt inimestelt, mida nad nende tükkide kohta mäletavad. Tuleb välja, et väga palju ei mäletata, meeles on pigem sellised võtmekohad. Suuri eelteadmisi pole vaatajal siiski vaja, toome asja üsna kandikul kätte. Kuna etendus on väga kokku surutud, siis peab naljadest ka ilma Shakespeare’i tundmata aru saama,” selgitas Pukk.
Näitemäng on kirjutatud intensiivsena igas mõttes ja Puki sõnul ei ole ta üritanud materjalile otsida mingit teistsugust võtit. “Seetõttu on hea, et näitlejad on heas vormis. Nemad peavad selle kõik vastu. Ma ei tea, kas ise peaks,” muigas ta. Pukk lisas, et tulemuse saavutamiseks tuleb ennast ümbritseda inimestega, kes oma asja hästi tunnevad. “Minu osa on suhestuda, arutleda, lahendusi pakkuda,” lausus ta.
Kunstnik Annika Lindemanniga on lavastaja koostööd teinud alates oma lavakunstikooli diplomietendusest “Uus elektriline tantsusaal” 2012. aastal. Tema üheteistkümnest tööst on Lindemann kujundanud kümme. “Me alustasime koos ja töötasime sõnavara ning maitse kallal. Otsisime paljudelt reisidelt seda, mis meeldib ja püüdsime ka sõnastada, miks see meeldib. Lihtsalt tõdemusest, et miski on lahe, tööks paraku ei piisa,” lausus Pukk.
Muusikalise kujunduse eest hoolitseb Veiko Tubin, kes on loonud nii originaalheliteosed kui ka leidnud sobivad muusikapalad ja helid, mis aitavad laval loodava maailma publikule kiiresti ka kõrvade kaudu kohale tuua.
Kuigi Sander Pukk kolis mandrile juba pärast esimest klassi, on ta sünnikodus Kuressaares Põhja tänaval jätkuvalt sage külaline. “Kuressaare on üks kaunimaid Eesti väikelinnu,” sõnas ta ja lisas, et praeguse etendusega on täitunud üks tema romantiline unistus – tulla kodulinna ja teha tööd, mida ta väga armastab.
- 2023
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999