1998. aasta 11. juunil asutatud ja 1999. aasta lõpus pidulikult avatud Kuressaare Linnateater (praegune SA Kuressaare Teater) tähistab täna, 4. detsembril 20. sünnipäeva.

Teater on seotud ka selle hoone kirju ajalooga, kus ta paikneb, sest teatrimaja näol on meil tegemist sõjaeelse Saaremaa suurima kultuuriorganisatsiooni Kuressaare Eesti Seltsi (KES) majaga, mis nõukogude aja lõpuaastail lagunema jäeti.

Varemetes maja päästeti just tänu hoone restaureerimisele teatrimajaks. Esialgne eesmärk oli, et uus teatrimaja ehitatakse eelkõige harrastusnäitlejaid koondavale Saaremaa Rahvateatrile, samuti lubati seal tegutsema hakata muudel seltsidel ja organisatsioonidel, millele vastavalt valmis hoone algne projekt. Peagi see plaan aga muutus, sest riik oli omalt poolt nõus rahaliselt toetama vaid kutselist teatrit.

10. aprillil 1997 võttis Kuressaare linnavolikogu vastu otsuse jätkata Kuressaare Eesti Seltsi maja taastamist teatrimajaks ja pärast maja valmimist asutada Kuressaare Linnateater, mis hakkab tegutsema teatrimajas. Ideed toetas ka kultuuriministeerium (minister Jaak Allik), kes võttiski teatri finantseerimise osaliselt oma eelarvesse.

1998. aasta kevadel kuulutas linnavalitsus välja avaliku konkursi ehituse projektijuhi, peatöövõtja ja valmiva teatri direktori ametikohale. Konkursikomisjoni kuulusid Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi (komisjoni esimees), Eesti Teatriliidu esindaja Mikk Mikiver (1937–2006), kultuuriministeeriumi osakonnajuhataja Reet Mikkel, maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters ja Kuressaare abilinnapea Jaanis Prii.

Teatri direktori valimisel toimus kaks vooru ja viimasesse vestlusvooru kutsuti kolm kandidaati, kelle seast valiti pärast pikki vaidlusi salajasel hääletusel juhiks endine profinäitleja, lavastaja ja Elva linnapeana töötanud Väino Uibo. Tema sai ka maja ehituse projektijuhiks.

Lavatorn ja pöördlava

Maja ehitusjärelevalveinsener oli linnavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Urmas Lõhmus ning peatöövõtja AS Tesman (töödejuhataja Tõnu Jõgi). Konkursi tingimuste kohaselt nimetati teatri direktor pärast teatrimaja valmimist ja teatri tööle hakkamist ümber teatrijuhiks, kelle ülesandeks sai siis ka teatri loomingulise poole juhtimine.

Vastvalitud juhi esimene ülesanne oli sekkuda teatri ehituse protsessi. Majast oli siis umbes kolmandik valmis ja avamiseni oli jäänud veel poolteist aastat. Väino Uibo algatas päris ulatusliku projekti muutmise ja just tänu tema eestvedamisele sai hoonest professionaalsetele vajadustele vastav teatrimaja koos lavatorni ja pöördlavaga. Teater sai ka nüüdisaegse valgustuse ja heliga tehnikapargi ning vastava rõdu.

Uibo teadis, et näiteks ilma lavatornita poleks õige teatrimaja ja tegi selle selgeks ka muinsuskaitse ametnikele, kes pidasid ideed arhitektuuriliselt mõeldamatuks. Valmiva teatrimaja pöördlava (valmis Tallinnas firmas ESTANC) ja lavatorni kuppel, mille otsa kinnitati viikingilaeva kujuline tuulelipp aastaarvuga 1999 (valmis firmas Nasva Metall, autor Endla Tuutma), tõsteti edukalt paika 14. detsembril 1998.

Pöördlava ehitamine oli ehitajate jaoks kõige raskem, sest tuli jälgida, et see tuleks väga täpne ja oleks piisava kandevõimega. Kuressaare Linnateatri lava oli Eesti teatrite lavadest esimene, mis kaeti kahekihilise kildumatu vineerkattega. Lava suurus tuli kokku 12x 12 meetrit ja lavatorni kõrgus 16 meetrit, mis võimaldas kutselisele teatrile kohaselt dekoratsioonide kiiret ja tõrgeteta vahetamist.

Tehnilise projekti autor oli vabakutseline valguskujundaja Maldar-Mikk Kuusk, lavatorni projekti autor Raul Vaiksoo ja sisekujunduse tegi Katrin Laanoja. Teatrimaja vastuvõtmise pidu, kus ehitajad andsid direktor Uibole pidulikult üle hoone, mis läks maksma ligi 26 miljonit Eesti krooni, toimus 14. oktoobril 1999. Paraku päris valmis maja veel polnud, näiteks polnud Itaaliast veel kohale jõudnud õiged saalitoolid.

Kohal oli siiski palju rahvast, linnapea Jaanus Tamkivi, maavanema kt Jüri Saar, riigikogu esimees Toomas Savi, regionaalminister Toivo Asmer jt. AS Tesmani juht Lembit Soe ulatas teatri direktorile ligi meetri pikkuse sümboolse teatrimaja võtme ja soovis, et teatrini leiaksid tee nii saarlased kui ka Saaremaa külalised. Esines Tiit Paulus kitarriga ja publik sai näha pöördlava sõitu.

Suund repertuaariteatrile

Teatrimaja avamise eelne aeg oli missioonitundega oma tööd teinud teatrijuhile tohutult närvesööv ja ta tundis endal suurt vastutust. Uibo jaoks oli uue teatri mõte just see, et tuua Kuressaarde professionaalne teater, sest tol ajal oli Eestimaa teatrivõrgustikku vaadates ainus teatriga katmata koht Lääne-Eesti saared. Eesmärk oli Saaremaa eripära rõhutades rikastada Eesti teatripilti. 1999. aasta lõpuks sai komplekteeritud 14-liikmeline meeskond ja esialgne suund oli teha repertuaariteatrit.

Kuressaare Linnateatri piduliku avakontserdi kuupäev pandi paika linnapea poolt teatri avamisele kutsutud president Lennart Meri (1929–2006) ajakava järgi, kellest sõltus täielikult teatri avamise aeg. Selleks sai 4. detsember, teised pakutud variandid olid 20. või 27. november. Paraku ei saanud president töökohustuste tõttu Tallinnas ikkagi teatri avamisele tulla.

Teater avati vihmasel ja tuulisel laupäeva õhtul, 4. detsembril 1999 kell 17.30. Kohal viibisid Väino Uibo, Jaanus Tamkivi, Jüri Saar, kultuuriminister Signe Kivi (kes võttis selle ameti üle Jaak Allikult 1999. aasta märtsis), kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa, riigikogu liige Mart Meri ning paljud teised poliitikud ja kultuuritegelased.

Teatrimaja ette oli uudistama kogunenud palju linnakodanikke. Pärast “Saaremaa valsi” ainetel kirjutatud teatri signatuuri (autor Sven Grünberg) tervitas kohaletulnuid avaürituse juht ja lavastaja Mikk Mikiver ning laulis segakoor Lyra (dirigent Ludmilla Toon). Seejärel avati teatrimaja silt. Samal ajal mängis Kuressaare Linnaorkester (dirigent Matis Männa), kelle helide saatel pakuti kohaletulnud linnarahvale pokaal šampanjat.

Aktuse lõpus õnnistas Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Antti Toplaan uue teatrimaja pidulikult sisse. Seejärel palus teatri juht Väino Uibo kutsutud külalised majja, kus pärast tervitusšampanjat siirduti saali avakontserti jälgima, mis algas kell 18. Ürituse kunstnik oli Ervin Õunapuu. Teatri avakontsert algas riigihümni helide saatel.

Lavale astusid esimestena saarlased: väike laulusolist Maria Väli, saatjateks kitarrist Tiit Paulus ja tütarlaste ansambel, kes tõestasid, et uue teatri lava on lisaks sõnale võimeline suurepäraselt edasi andma ka naturaalse lauluhääle ja kitarri kõla.

Kontserdi põhikõne pidas kirjanik Ülo Tuulik. Pidulikul kontserdil esinesid ka näitlejad Ita Ever ja Aarne Üksküla (1937–2017), ooperisolistid Pille Lill, Jassi Zahharov ja Ivo Kuusk, keda klaveril saatis Zoja Hertz. Saarlasi esindas ka Lümanda naiskvartett Ülle Reinsoo juhatusel. Kontsertosa lõpetuseks palus Väino Uibo kõiki külalisi tervitus- ja õnnitlustseremooniale sinisesse ja banketile valgesse saali.

“Tuulte tallermaa”

Linnateatri avaetendus toimus mõned päevad hiljem, 9. detsembril, ja selleks sai saarlase Albert Uustulndi (1925–97) romaanisarja “Tuulte tallermaa” põhjal Juhan Saare (1929–2007) kirjutatud näidend. Väino Uibo jaoks oli oluline, et Kuressaare Linnateater avataks Saaremaa looga ja tema lavastatud “Tuulte tallermaa” just seda oligi. Selles suures, 23 osalisega lavastuses tegid lisaks külalisnäitlejatele kaasa paljud kohaliku rahvateatri näitlejad ja tükk oli tõeliselt menukas.

Täna võime olla uhked, et meil on juba 20 aastat olemas oma professionaalne teater, mille asutamine oli õige ja vajalik samm, ning vaatamata esimeste aastate madalseisule suutis teater edasi liikuda pigem tõusvas joones, olles üks olulisemaid lülisid meie kultuuripildis.