Kuressaare sadamaaita üles seatud kohtus arutatakse Reigi kirikuõpetaja proua Catharina Wyckeni ja diakoni Jonas Kempe süüasja. Ja nad mõistetakse süüdi.

Kuressaare linnateatri egiidi all tehtud Aino Kallase “Reigi õpetaja” on saanud kohtusaali-raami tänu tüki lavastaja Aare Toikka dramatiseeringule. Võte pole teab kui originaalne,  küllalt sageli kohtab kohtusaali-draamat, mis on sisuliselt õige ja teatri mõttes toimiv. Dramatiseering liigub oma arengus selle loo lätete suunas – ammutas ju Kallas “Reigi õpetaja” kirjutamiseks andmeid ammustest kohtuprotokollidest.

Kohus on laval olemas ka lavastuse kujundina. Pea kogu aeg asuvad tegevuse juures kõrgeaulised kohtuhärrad Praeses (Indrek Saar), Taube (Kutt Kommel) ja Vietinghoff (Aarne Mägi). Eesistujat mängiva Indrek Saare juhtimisel moodustub kõnekas troika ja seda ka otseses mõttes – tegevuse käigus muunduvad kohtunikud hobusteks, kel on loos oma osa etendada. “Reigi õpetaja” kohtus hargnev lugu on laval olemas julma mänguna, kus taustategijatena kohtunike-kolmiku näol on kohal ka võim.

Leidlikult ülesehitatud dramatiseering järgib proosat liiga üksikasjalikult ja esimese vaatuse haugid ja hülged muutuvad tüütuks, sest pidurdavad tegevuse käiku. Lavastus käivitub täie hooga alles siis, kui üles ehitatakse Catharina (Katariina Lauk), Jonas Kempe (Robert Annus) ja Reigi õpetaja Paul Lempeliuse (Peeter Raudsepp) saatuslik armukolmnurk. Sinnamaani lihtsalt jokutatakse üksjagu.

Lavastus tõstab huvitaval moel tähelepanu keskmesse Reigi õpetaja, mehe, kes ühiskonna surve alla sattunult Hiiumaa maakolkas ei suuda pakkuda oma elujanusele naisele Catharinale kõike seda, mida too ihaldab. See on lugu mitmel tasapinnal avalduvast pimedast umbusust, klappides nüüdsesse edevasse aega täpselt – kes siis ei mõtiskleks endamisi, et “elada tahaks”. Niisiis pole Kuressaare “Reigi õpetaja” mitte ainult tunnetedraama, siin on täiesti olemas kogu aeg erineval moel avalduv ühiskondlik surve.

Armastajad Catharina ja Jonas on inimestena täis ehedat elujanu. Katariina Laugu täpse rolli kõrval on uustulnuk Robert Annuse sooritus paljulubav. Peeter Raudsepp veab vapralt peaosalise draamat. Tema Lempeliuse rollijoonis on selge arengu ja sõnumiga, kus luterlik pitser nähtav. Avaldunud rolli tuimus ja emotsionaalne jahedus on aga asjad, mida lavastuses sai puudusest mõningaseks võiduks pöörata.

Ehkki “Reigi õpetaja” on Hiiumaa-ainesega tükk, on ta ka Saares asjakohane. Aino Kallase proosast leitud ihalus kauge ja uhke elu järele on pandud Kuressaare linnateatri lavastuses tänapäeva taktis hingama. Kauge aja lugu on kõnekas ja elav. Teatri jaoks avastatud sadamaait viis vaatajad just õigesse ajastusse, millele aitas tublisti kaasa Hardi Volmeri ja Marge Martini õnnestunud ja mitmefunksionaalne lavakujundus.

Selleks lavastuseks kokku kogutud eri taustaga näitlejad sulandusid peaaegu ühtseks ansambliks, kus keegi oma ülesannetele alla ei jäänud.