Alvar Loog
Postimees, 28. juuli 2008
Tänavuste Saaremaa Ooperipäevade suhteliselt rikkaliku ning mitmekesise kava kõige huvitavamaks projektiks oli allakirjutanu jaoks Aino Kalda (1878–1956) lühinäidendi «Patseba Saaremaal» ühte teatriõhtusse mahutatud ettekanne nii draama- kui ka ooperiformaadis.
Vanast Testamendist pärinevat mõistulugu kuningas Taavetist ning tema armee vapra sõjamehe naisest Batshebast aluseks võttev novell valmis Aino Kaldal juba 1905. aastal. Draamavormi valas ta selle 27 aastat hiljem.
1940/1958. aastal komponeeris näidendi tekstist mugandatud libretole lühiooperi Soome helilooja Tauno Pylkkänen (1918–1980), keda sidus Kallasega peale sarnaste esteetiliste tõekspidamiste ka isiklik tutvus: nimelt oli Pylkkänen lapsena koos oma näitlejannast emaga sageli Saaremaal perekond Kallase suvekodu külastanud.
Toimiv ansambel
On sümboolne, et kahe soomlase Saaremaa-teemaline ühislooming jõudis just tänavu – Aino Kalda 130. ning Tauno Pylkkäneni 90. sünniaastapäeval – nende ühise suvitussaare ainsa teatrimaja lavale.
Kaks kolmveerandtunnist vaatust, mis dramaturgilises plaanis üksteist peaaegu detailideni kordasid, olid lavastaja Garmen Tabori poolt riimuma pandud ka režiis ning kujunduses. Silma jäid samad misanstseenid, rekvisiidid ning sümbolid.
Ainult lõpupildi, kus mees tapab oma truudusetu naise, oli lavastaja lahendanud mõlemal puhul erinevas võtmes.
Teatriõhtu esimeses pooles ettekandele tulnud sõnalavastus püsis ilma vähimagi ärakukkumiseta psühholoogilise näitlejateatri parimate traditsioonide ning kvaliteedikriteeriumite kõrgusel.
Piret Rauk (Kuressaare Linnateater), Margus Prangel (Eesti Draamateater) ja Leila Säälik (kas tõesti ex-Ugala, nagu kavaleht väidab?) moodustasid toimiva ansambli, mida poolkutselise provintsiteatri lavalt ilmselt väga sageli näha ei saa.
Teose intriig keris end vaikselt lahti, traagika immitses aegamööda läbi sõnade, pilkude ning žestide, kuni leidis finaalis viimaks suurema sentimentalismi ja pateetikata vahetu väljenduse konkreetses teos. Ökonoomne, ent võimas.
Eksootiline ooperikogemus
Tauno Pylkkäneni samale tekstile kirjutatud ooperis on Aino Kalda originaaliga võrreldes tehtud nii õhustikule, tunnetele kui ka traagikale alates avataktist tugev push-up.
Nagu ma juba varem ühe teise sama teose lavastuse puhul olen osutanud (Postimees 27.11.2007), kujutab see lühiooper endast üht pikka finaali.
Olgugi et Pylkkäneni võib lugeda suhteliselt traditsioonitruuks ning tema teoste kirjutamise aega arvestades isegi anakronistliku stiiliga ooperiheliloojaks, erineb tema käekiri siiski suuresti kõigest ülejäänust, mida meie lavadel enamasti kuulda saab.
Pylkkäneni verism pole ilutsev nagu barokk, klassitsism või romantikute bel canto – iga silp on siin hingestatud; iga noot töötab kaasa draama võimalikult vahetule ning nüansirikkale vahendamisele.
Seekordsele ooperiõhtule lisas eksootikat asjaolu, et orkestri puudumisel toimus ettekanne üksnes klaveri saatel (suurepärane Tarmo Eespere).
Seega puudus kuulajail paratamatult võimalus elada täiel määral kaasa täpsusele, pingestatusele ning detailirohkusele, mille järgi me Pylkkäneni sümfoonilist mõtlemist muidu eelkõige tunneme.
Teisalt aga langes sedavõrd suurem rõhk solistidele, kelleks olid Estonia hingekirja kuuluvad Juuli Lill, Helen Lokuta ja René Soom. Soomlase meloodiline ning dramaatikat taotlev retsitatiiv sobis neile hästi.
Esitus balansseeris kogu kolmveerandtunni jooksul meisterlikult sellel kitsal piiril, mis jääb ooperi (kui äärmiselt tingliku kunstivormi) puhul igat esitust alaliselt ähvardava üledramatiseerimise ning emotsionaalse lõtvuse vahele.
Veel originaallavastusi
Kammerlik keskkond, mille teket soodustasid nii väike lava kui orkestripartii ülekantimine klaverile, sundis soliste avama oma näitlejavõimed. Kui muidu on sageli kurdetud, et meie muusikaakadeemia saadab lauljaid välja ilma vähimagi draamakoolituseta, siis nimetatud trio seekordne esitus vääriks siinkirjutaja silmis kõrgeimat hinnet.
Tahaks väga loota, et originaallavastuste tootmine saab Saaremaa Ooperipäevadel iga-aastaseks traditsiooniks.
Ning jääb loota, et Kuressaare Linnateatri väike ning korraliku akustikaga saal leiab ka edaspidi sel otstarbel kasutamist, pakkudes tänuväärset kontrasti lossihoovi mastaapsele telgile.
- 2023Unistus ja mälestus – mängult ja päriselt ARVUSTUS ⟩ Kuidas sõjajärgses Kuressaares teatrit tehti: meenutus Ester Reinartist ja tema kaaslastest ARVUSTUS | Ole oma noorpõlve unistustele truu!* MULJE ⟩ Jagatud unistus ehk Kaks teatrit korraga Pille-Riin Purje emast valmis lavastus: see on unistuse täitumine Kuressaare teatris saab tõeks “Unistus” Kuressaare teater toob algaval hooajal lavale neli uuslavastust NÄDALA SUVETEATER ⟩ Elulist samastumist pakkuv, võltsambitsioonideta suvine komöödia ARVUSTUS | Raha ja supp võivad külmad olla, kuid peresuhted on kõige paremad ikka soojalt Kuressaare teater toob suvel lauale KÜLMA SUPI VIDEO JA GALERII ⟩ Teatripäeva õhtul aeti teatrikohvikus muhedat teatrijuttu „Tõll“ – saalis kahe taevase õekesega MULJE ⟩ Meile kõigile kingitud Tõll 2022 – piirangutest priiks, 2023 – algupärandite aasta
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999