Piret Puusepp
SAARTE HÄÄL, 17. märts 2010
9. märtsil esietendus Kuressaare Linnateatris Tim Jansoni “Kartulimoos ehk Chelsea win”. Lugu, milles saavad kokku Eesti aleviku argipäevaagoonia ja maailma ühe kuulsama jalgpalliklubi Chelsea olulised mänguminutid ja -väravad. Lugu, mille alltekstiks on tegelikult armastus ja võime andestada. Näidendi lavastas Kuressaare Linnateatris Jaak Allik, kunstnik on Jaak Vaus ja muusikaline kujundaja Muhumaa mees Imre Sooäär. Osades Sulev Teppart, Piret Rauk ja Tanel Ting.
Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kes pealinnas saanud kõrvetada nii äris kui ka perekonnaelus. Pealinnas ei ole ta enam keegi, teda pole kellelegi vaja. Ta üritab alustada nullist ühes maa-alevikus. Ta leiab armastuse, aja iseendale – kõik, mida tal ambitsioonikas linnaelus ehk ei olnud. Ometi ei rahulda vaikne ja väheste võimalustega alevielu Martinit.
Olles eelnevalt olnud rahaliselt mõnusal järjel, samas orjastatud ideest omada suurt mammonat, ei suuda Martin pealtnäha uimases alevielus õnnelik olla. Olgugi et Alli (Piret Rauk) päästis Martini n-ö allakäigutrepilt, peab mees ennast siiski paremaks.
See on paljude pealinlaste sündroom pidada end paremaks, targemaks, kogenenumaks, ilusamaks kui seda on väikelinna inimene. Jah, pealinnas on kirevad võimalused raha teenida ja osta igasuguseid asju… Rääkimata üleüldisest glamuurist ja sofistikast. Pealinnas on ka paremad võimalused muutuda emotsioonituks, surra nooremalt, kaotada meeled ja tajud. Sulev Tepparti mängitud Martin on kurb näide mehest, kes ei oska õnne ära tunda. Ta ei malda olla laotööline nagu Alli, tema unistab. Unistab rahast, mis teeks ta õnnelikuks. Raha, mida tahaks nüüd ja kohe.
Kujutage ette, see on täitsa võimalik! Oivaline internet pakub midagi igaühele: veebiloteriid, veebikasiinod, spordiennustusleheküljed. Milline mõnus ja mugav võimalus rikastuda! No ja kui üks kord ei vea, siis teine kord ikka. Nii mõtleb arvatavasti Martin, alustades summade väljakäimist ennustamaks jalgpallitulemusi. Kõik ei kujune aga nii, nagu Martin on unistanud, vaid otse vastupidi. Ennustamisest ja panustamisest saab haigus, mis tiksub Martini põues ja peas. Sellest saab halvaloomuline adrenaliin ja edasiviiv jõud.
Loos on ka helgemaid, lootustandvamaid hetki. Näiteks Martini fantaasia, kuidas ta oleks tasuta kartuleid jagav parun või unistus kartulimoosist. Ennastohverdav Alli on nõus kartulimoosi-entusiasmiga kaasa minema, kui see vaid asendaks õnnemänge. Kas kartulimoos saaks olla Martini jaoks sama oluline kui “Chelsea win”?
Lugu kätkeb eneses paljusid ühiskonna valupunkte – mängurlus, tööpuudus, üksikvanema probleemid, rahapuudus.
Kogu lavastus tundubki olevat pealispind sellele, mis tegelikult toimub. Tegelikult toimub pidev varjamine, vassimine, unistamine, küsimuste ignoreerimine. Kõik liigub ilusasti etenduse kulminatsiooni poole, kus selgub kogu valus tõde.
Pole vaja aga karta, et lavastus on masendav ja laval vaid muserdatud inimesed. Näidendi tekst on ladus ja mõnus. Kohati naiivne ja naljakaski.
Keskmisest paremaks tegid selle lavastuse aga näitlejad. Otse kümnesse on Jaak Allik tabanud Sulev Tepparti valimisega Martini rolli. Kuuldavasti on Teppart näitlejate liidu jalgpallimeeskonna kapten, seega oli Tepparti lavaline liikumine perfektne. Stseen, kus Martin õhinaga Allile ette kandis mängu olulisemaid väravaid, hüpnotiseeris publiku.
Stseeni toetas väga hästi lavale tõmmatud jalgpallivõrk, mis mängis teatraalsuse ja reaalsuse piiridega. Minu meelest oli see lavastuse tipphetk, sest sellega läks kaasa Alli, publik ja loomulikult Martin ise. Peale kunstnikutöö oli selle stseeni puhul kirsiks tordil helikujundus – rõkkav maailma jalgpallistaadion, kus värava löönu saab kuulda mitme tuhande pealise koori ovatsioone.
Teppart väärib ovatsioone tõesti. Edukalt maha saada jalgpallimõistetest kubisevate monoloogidega nii, et publik saab naudingu, on kiitmist väärt.
Väga hea rollisoorituse teeb ka Piret Rauk Allina. Temas puudub see primadonnalikkus ja see lubab tal nii tõetruult mängida lihtsaid ja armsaid n-ö igapäevanaisi. Pole üle- ega alamängimist. Ta on naine, kes on kahe jalaga maa peal. Temal pole aega unistamiseks, aga ta leiab alati aega armastamaks Martinit ja oma poega Tomi. Martini kihlveosõltuvus paneb proovile Alli võime lõputult andestada ja ennast ohverdada.
Meeldiv üllatus oli Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient Tanel Ting, kes mängib Alli poega Tomi. Tootsiliku välimusega noormehel on annet olla laval loomulik, kanda oma roll välja stiilselt ja professionaalselt. Ei märganud nn kooliteatrilikke maneere.
Kunstnik Jaak Vaus oli lavale loonud halli argipäevase ruumi, kus on kõik vajalik olemas kartulikoorimiseks, -pesemiseks… ning jalgpallimänguks. Hall ruum ei häirinud, ei mõjunud liiga rusuvalt. Härmatisena või kalavõrkudena mõjunud dekoratsioonid olid kaunid.
Leian, et lavastus on ideaalne Saaremaa rahvale vaatamiseks. Sellest leiab enda jaoks midagi nii noor kui ka vana, mees kui ka naine. Iseasi, kuidas mõjub lavastus suuremates linnades, kuidas sealsed elanikud suudavad/tahavad end kõrvutada laval toimuvaga. Ses mõttes oli Alliku “Tapatöö jumal” kindlasti edukam kui kohati naiivse tekstiga “Kartulimoos ehk Chelsea win”.
Seega on see ideaalne lavastus minemaks ringreisile Eesti väiksematesse kohtadesse – sinna, kus elavad n-ö pärisinimesed.
- 2023Kuressaare teater toob algaval hooajal lavale neli uuslavastust NÄDALA SUVETEATER ⟩ Elulist samastumist pakkuv, võltsambitsioonideta suvine komöödia ARVUSTUS | Raha ja supp võivad külmad olla, kuid peresuhted on kõige paremad ikka soojalt Kuressaare teater toob suvel lauale KÜLMA SUPI VIDEO JA GALERII ⟩ Teatripäeva õhtul aeti teatrikohvikus muhedat teatrijuttu „Tõll“ – saalis kahe taevase õekesega MULJE ⟩ Meile kõigile kingitud Tõll 2022 – piirangutest priiks, 2023 – algupärandite aasta
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999