Jõuluetendustega on alati üks igavene häda. Selles mõttes, et hääd materjalid on lootusetult ära mängitud ja uusi pole kuskilt võtta. Seepärast ongi linnateatri rahvas valinud raskema või hoopis loomulikuma tee. Aarne Mägi võttis kätte ja kirjutas loo “Soovilaegas” ise valmis, lavastas ära ka. Ja tulemus on lastepärane, rõõmus ja helge. Aarnel jookseb mõte ja jookseb sulg. Tekst on lastepärane ja ei lase ka vanematel igavleda.

Tõdemust, et soovid ei tohi olla kurjad, et ahneks ei tohiks minna ja et mittemateriaalsed soovid on väärikad!, on kena jälle meelde tuletada. Tegelikult on etendus vaid üks osa põnevast jõuluretkest mööda teatrimaja. Kõigepealt pannakse kohvikus tädi Leena juhendusel jõulusai ahju, siis kirjutatakse sinises saalis valmis oma jõulusoovid, mida etenduse käigus kolm vahvat päkapikku Asjalik (Piret Rauk), Unimoos (Liisa Saaremäel) ja Tulitakus (Argo Sannik) loevad ja jõudumööda täidavad.

Muidugi tuleb lõpuks jõulumees ka, kes oma kohalviibimise ja heade soovidega kõiki rõõmustab. Soovi korral jagab jõulumees lastele asutuse poolt kaasa pandud kingipakke. Rõõmustab see, et linnateater on hakanud endale koolinoortest tulevasi näitlejaid kasvatama. Miks ei võiks nii Liisa kui ka Argo tulevikus sellesama teatri palgal olla. Noored tulevad oma rollidega kenasti toime ja Piretit on alati hea vaadata, mängigu ta siis keda tahes.