Ene Kallas
SAARTE HÄÄL, 30. juuni 2008
Kuressaare lossipäevade raames esietendub 5. juulil Saaremaa juurtega Helen Rekkori poolt lavale toodud Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite esituses Jevgeni Švartsi allegooriline näidend “Draakon”.
“Kuna lavalugu ise on väga värvikas, aga samas räägib ta tõsistel teemadel ning seda ääretult vaimukalt, siis pakub “Draakon” noortele näitlejahakatistele suurepäraseid võimalusi rolliloomeks,” rääkis Viljandi Kultuuriakadeemias lavastajaks õppiv Helen Rekkor.
“Draakonit on lavastatud Eestis varemgi ja teistel aegadel,” sõnas Rekkor ja lisas, et see asjaolu võib juhtida mõtted sellele, et võib-olla olid need lavastused põhjendatumad kui praegune. Samas ei saa ära unustada minevikku, ei saa ära unustada oma suurt naabrit. “Sellise naabriga nagu meil tuleb tundlad püsti hoida. Ja mitte unustada seda, mis on juhtunud,” rääkis ta.
Seda, kuidas Helen Rekkor jõudis “Draakonini”, võib nimetada kolme seaduseks. “Hakkasin Ugalas lavastama ühte teist lavastust ja rääkisin sellest isale. Tema vastu, et võta parem “Draakon”, vaat see on äge. Tookord vastasin isale, et olen oma otsuse juba teinud. Läks pool aastat, kui hääletasin “Kangelase” kontrolletendusele Pärnusse ja mind võttis peale üks tegevsõjaväelane. Rääkisime temaga kõigest põnevast, Eesti riigi kaitse kohta jne. Tema ütles, et kuna sa õpid lavastajaks, siis ma soovitan sulle head materjali: loe “Draakonit”.
Läks mööda kaks nädalat. Üks mu lähedane sõber astus suitsuruumis ligi, kraapis kotist raamatu, et näe, siin on midagi sinu jaoks. See oli “Draakon”.” Pärast seda mõtleski teatritudeng, et kui see on kolme seadus, siis ta peab selle läbi lugema. “Ses mõttes ma ei valinud “Draakonit”, vaid “Draakon” valis minu.”
Heleni juhendaja lavastaja ja teatriõppejõud Kalju Komissarov lavastas Jevgeni Švartsi “Draakonit” 1996. aastal Viljandi lossimägedes. “Mina valisin “Draakoni” kunagi just sellepärast, et ta oligi allegooriline,” sõnas Komissaarov.
Ta märkis, et isegi nüüd, aastaid hiljem seda siin kõrvalt vaadates ei ole “Draakon” kaotanud oma aktuaalsust ning et allegooria töötab. “Sest ta ikkagi on totalitaarsuse vastu kirjutatud lugu, mõistukõne. Neid totalitaarsuse ilminguid on igal pool, kahjuks ka siinsamas Eesti vabariigis.”
“See tekst rääkis 50 aastat tagasi, räägib praegu ja ilmselt jääbki rääkima. Võtame kasvõi don Quiote, kes ühelt poolt idioot, kliiniline juhtum, aga samas on ta maailmakirjanduse ühe tähtteose peategelane. Ta ei küsi, mis talle maksma võib minna, aga tema läheb oma Dulcinea eest võitlusse. Samas reas kui Jeesus Kristus või Che Guevara on ka Lancelot,” kommenteeris Komissarov allegoorilise näidendi üht võtmetegelast.
Helen Rekkor loodab, et läbi lavastuse jõuab publikuni jälgimisühiskond ehk draakon siin ja praegu kui ohumärk. Kõike salvestatakse, kõike jälgitakse. “Isiklikult minu turvatunnet see küll kõigutab,” sõnas ta ja lisas, et kolmandasse vaatusesse on just sellised märgid sisse lavastatud.
Komissarovi sõnul on lavastus tekstitruu. “Ei ole niimoodi, et võtame autori, ja oleme ise 10 korda targemad.”
- 2023Kuressaare teater toob algaval hooajal lavale neli uuslavastust NÄDALA SUVETEATER ⟩ Elulist samastumist pakkuv, võltsambitsioonideta suvine komöödia ARVUSTUS | Raha ja supp võivad külmad olla, kuid peresuhted on kõige paremad ikka soojalt Kuressaare teater toob suvel lauale KÜLMA SUPI VIDEO JA GALERII ⟩ Teatripäeva õhtul aeti teatrikohvikus muhedat teatrijuttu „Tõll“ – saalis kahe taevase õekesega MULJE ⟩ Meile kõigile kingitud Tõll 2022 – piirangutest priiks, 2023 – algupärandite aasta
- 202216. detsembril 2022 anti Eesti Teatriliidus üle Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid. Kuressaare teatritegija mälestused jõuavad lavalaudadele Kuressaare Teater ja Saaremaa vald kingivad saarlastele vabariigi aastapäevaks teatrielamuse MULTIVERSUMID ⟩ Kuressaare teatris esietendus eriskummaline näitemäng Kui palju universume mahub Kuressaare teatri lavale? Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud Lootuse lugu, viikingite verega Viikingite veri: kuumus esietenduse eel kasvab Arvustus. LEA lavastatavusest Tänavust Kuressaare teatri suvelavastust mängitakse Asva viikingikülas Kes kustutab prožektorid? Smuuli LEA võimuvõitlused on mõjusad ka tänases päevas Kuressaare teatri lavastus LEA paneb mõtlema Lavastus LEA on üks tundeerk ja vaimu virgutav ajarännak Teatriuurijad käisid uudistamas Kuressaare teatri köögipoolt JÄRELVAATAMINE ⟩ Smuuli uuestilugemine Kuressaare teatris Elar Vahter lavastusest LEA: eestlased ei ole harjunud jumalast rääkima Smuuli LEA tuleb ühekorraga lihtne ja pompöösne
- 2021Poole sajandi järel jõuab taas lavale Juhan Smuuli LEA Kuressaare teater mängib sügisel mandril rohkem kui kodulaval Isade jutud ja jõukatsumised Kuressaare teatrilaval Kas trimmerdajat ei tapetudki ära? Mõrv kui sünnipäeva sõlmpunkt Trimmerdaja peab surema! Taritu rahvamajas sureb sel suvel trimmerdaja Teatriauhindu jagus ka saarlastele Teater – imeliselt imeline maailm Kõhklusi tekitanud roll tõi Arvi Mägile auhinnanominatsiooni Kas suvepäeva sarnaseks sind kiita … Teatrist teatrini – ootame kevadet ja loodame parimat
- 2020Kuressaare teater toob lavale ühe soovimatu kohtumise Krutskitega traditsiooniline Punamütsike Kuressaare teatri publiku hulk on enam kui kahekordistunud Mängime Shakespeare´i ehk Briti huumor eestimaises kastmes Teatris susiseb emotisoonipomm nimega Shakespeare Naksitrallid seiklevad taas Siis olgu ta tänatud «Õitsva mere» salajased hoovused Saaremaa taluõuel Meri on rannamehele alati õitsev, olgu vaikuses või vihas Suveetendus jõuab vaatajateni plaanitud ajal Musta Maigret’ mustad teod
- 2019Pikka iga, palju aastaid, Kuressaare Teater! Palju õnne sünnipäevaks, armas Kuressaare Teater! Kuressaare Teatris: Jälle need naksitrallid! Laip – rõõmude allikas ARVUSTUS: Süsimust komöödia sellest, kes me tegelikult oleme Sipsikuga pappkastis Linnuteele Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval Kuressaare linnateatri laval uuritakse 100 aastat tagasi toimunud Saaremaa mässu
- 2018
- 2017
- 2016
- 2015
- 2014
- 2013
- 2011
- 2010
- 2009
- 2008Kas hamstril on pidu? Kammerlik kummardus kahele suvitajale Kuressaares “Patseba Saaremaal” – draama ja ooper ühel õhtul Suvesse sobiv muinasjutt Linna külje all elab draakon Mõistulugu hirmuvalitsejast draakonist esietendub Kuressaare lossipäevadel Sakslanna jäi kompromiteerimata Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest Kuidas on armastada saksa keeles?
- 2007Kes vajab pooltõdedele rajatud patriotismi Betti Alver vältimatutes ajaloosündmustes Alver ja Talvik elustuvad Kuressaare Linnateatris Loomaaialugu paneb mõtlema Kuressaare teatri “Loomaaialugu” pakub vähe üllatusi Tuleb hea pähkliaasta Saatus kui pähkel kohtuhärra hamba all Elada tahaks ehk Reigi õpetaja koos hobustega kohtus Aare Toikka lavastus Aino Kallase “Reigi õpetaja” vanas sadama-aidas Teatri üleskasvatamine on kui aedniku kannatustnõudev töö Nutsid ja naersid, ja olidki siin – teatripäevapidu Kuressaare Linnateatris
- 2006
- 2005
- 2003
- 2000
- 1999