Aarne Mägi

SAARTE HÄÄL, 09. jaanuar 2023

2022 – piirangutest priiks, 2023 – algupärandite aasta
Lee Trei Kuressaare teatri lavastuses “Kadunud mets”, mis esietendus detsembris 2021.
Lee Trei Kuressaare teatri lavastuses “Kadunud mets”, mis esietendus detsembris 2021.
Foto: Maanus Masing

“Kui 2021. aasta läbi saama hakkas ja 2022. terendas, siis lootsid küllap kõik teatrid, et koroonavangis olnud teatrimajad ja teatrihuvilised järjekordsetest piirangutest pääseksid. Nii juhtuski,” kirjutab Kuressaare teatri loominguline juht Aarne Mägi.

Kui statistiliselt võrrelda möödunud ja ülemöödunud paari aastat, siis on hea tõdeda, et töö teatrimajades üle Eesti toimub taas normaalsemas rütmis. Ka publiku suhtumine paari aasta taguste etenduste ärajäämisse ei ole neid negatiivselt mõjutanud.

Numbritest kõigepealt, et oleks selgust asju praktilise pilguga hinnata.

Kui aastal 2018 andis Kuressaare teater 116 etendust ning teatrimaja külastas kõikidel etendustel ja muudel üritustel 28 426 inimest (mis on teatri tegutsemisaastate suurim näitaja), siis järgmisel aastal oli etendusi 111 ja külastajaid 25 473.

2020. aastal langesid numbrid vastavalt 84-ni ja 16 974-ni ning 2021. aastal 81-ni ja 11 102-ni. Eelmisel, 2022. aastal andis Kuressaare teater 97 etendust ning teatrimaja külastas erinevatel etendustel ja muudel üritustel 16 958 vaatajat.

Vähem külalisetendusi

Kolme-nelja aasta tagused numbrid on veel kättesaamatud, aga külastajate arvu vähendas ka väiksem teiste teatrite külalisetenduste arv. Kui näiteks aastal 2018 oli teiste teatrite külalisetendusi Kuressaare teatris 47, siis n-ö koroonaajal olid need numbrid 2020. aastal 28 ja 2021. aastal 24. Läinud aastal oli külalisetendusi meie teatrimajas 27.

Õigustatud küsimus oleks umbes selline: miks on siis teised teatrid Kuressaares vähem käima hakanud? Seda on ka küsitud. Meist sõltub selle probleemi lahendamisel paraku vähe. Üks peamisi põhjusi on see, et igal teatril on statsionaaris mängimine seotud väiksemate kuludega.

Teine põhjus on teatud ettevaatlikkus publiku käitumise suhtes – et kas ja kui palju pealtvaatajaid etendust vaatama tuleb. Oleme püüdnud sellist suhtumist küll pisendada, sest praktika näitab vastupidist. Kahjuks on nii, et teatreid, kes regulaarselt väljasõiduetendusi korraldavad, on siiski vähem nendest, kes vaid statsionaaris mängivad.

Kolmas tegur, mis maja külastajate arvu vähendas, on meie teatrimaja kino, mis sisuliselt lõpetas oma tegevuse pärast Apollo kino ja Thule kino avamist.

2018. aastal käis teatrimajas filme vaatamas 5017 inimest, 2019. aastal oli vaatajaid 2568. 2021. aastal vaatas teatrimajas 16 kinoseanssi kokku 483 inimest. Mullu oli seitsme seansi kohta 109 vaatajat.

Arvude loetlemise järel võiks perspektiivitundega väita, et aastas 125–130 etendust oleks jõukohane praeguses olukorras, kus aastas tuuakse välja neli uuslavastust ja teatris töötab üks trupp, millega paralleelselt kahte erinevat etendust mängida on keeruline.

Etendustegevusest rääkides kuulub meie repertuaari praegu kaheksa lavastust, millest ülekaalukas viis on mõeldud nooremale publikule või siis kogu perele.

Mis on tulemas

Saan öelda, et tulemas on algupärandite aasta. 21. veebruaril esietendub Andrus Kivirähki näidend “Tõll”, mis on kirjutatud saarlastele tänavuseks vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Etenduse lavastaja on Aare Toikka, kunstnik Liina Unt, helilooja Veiko Tubin, koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Piret Rauk ja Loviise Kapper. Märkimist väärib, et maakonnas on kavas mängida kokku 15 etendust, nendest viis Kuressaare teatris ja kümme erinevates kultuuri- ja rahvamajades üle Saaremaa.

Etendus on vaatajatele tasuta ja kohtade broneerimine algab 16. jaanuaril. Sellekohast infot saab teatri kodulehelt. Lavastus jääb teatri mängukavasse ja lisaks juba mainitud kordadele saab seda vaadata ka hooaja jooksul, siis küll juba piletiraha eest.

Suve teises pooles juba hääks traditsiooniks saanud suvelavastus tuleb ka. Millisele lavale või kus täpselt, selgub kevadel. Tragikoomiline “Külm supp” on ühe pere lugu, kus pärast ootamatuid sündmusi hakatakse omavahelisi arveid klaarima. Ootamatu lõpuga loos on siiski üsna positiivne vaade meie endi eludesse. Laval astuvad külalistena üles Lii Tedre ja Arvi Mägi ning muidugi lööb kaasa Kuressaare teatri trupp.

Sügis jätkub kolmanda algupärandiga. Kunagi Kuressaare teatris näitlejana töötanud, hiljem pikki aastaid Draamateatris publikuteenindaja ametit pidanud Ester Purje mälestuste põhjal kirjutab loo Tiit Palu, kes on ka näidendi “Unistus” lavastaja.

Tegevus toimub kunagise Kuressaare teatri laval. Lavastus on kummardus kõigile, kes selle teatriga kunagi kokku puutunud on. Loo kirjutamisel ja materjalide valikul on kaasa aidanud Ester Purje tütar, raadioajakirjanik ja teatrikriitik Pille-Riin Purje.

Talve hakul on meil muidugi plaanis järjekordne lavalugu lastele ja kogu perele. Mis see on ja kes selles osalevad, jäägu siinkohal veel pisikeseks saladuseks. Nii on soovinud loo lavastaja.

Mina tänan kogu teatri nimel kõiki toetajaid, kaasaelajaid ja muidugi publikut, kelleta etendusejärgne kummardus teatrilaval olemata oleks. Aitäh kõigile!