Kuressaare Linnateater koostöös R.A.A.A.M.-iga
Betti Alveri (1906 – 1989) ja Heiti Talviku (1904 – 1947) lugu
On väga ohtlik olla “aimaja hämaral allikal” ja küllap on tavamõistes väga lühinägelik võtta taltsutada ja kaitsta teist loojat. Usk ja lootus, et vägivaldses riigikorralduses võimukandjad luuletajate väljaöeldut tõsiselt võtaks.
1934 laseb K. Päts, süüdistades mässukatses, arreteerida enamuse vabadussõdalasi. Algab “vaikiv ajastu”. 1938. aastal saab temast just vabadussõdalaste põhiseaduse parandusettepanekute järgi Eesti Vabariigi president.
1939. aasta nn baaside lepingu järgi laseb Eesti Vabariigi valitsus paigutada oma territooriumile 25 000 punaarmeelast. Liidulepingud naabritega ebaõnnestuvad. Konstantin Päts avab Tahkuranna ninal omale monumendi. Algab II Maailmasõda.
1940. aastal toob Nõukogude Liit juurde 90 000 relvastatud punavõitlejat.
Juunipööre viib president K. Pätsi Siberisse. Ka töösturid, majandustegelased, kõrgemad sõjaväelased, pangategelased… Järgmisel aastal on Saksa väed juba Eestis. 1945. aastal kuulutab NL end sõja võitjaks ja Molotov-Rippentropi pakti salaprotokolli järgi saab Eestist selle suurriigi osa. “Kohaldatakse tõkendid” haritlastele. Heiti Talvik arreteeritakse, sureb Siberis 1947. Betti Alver jääb, kuid 1950 heidetakse välja Kirjanike Liidust, st kirjanikult “võetakse litsents”.
1956 Alver kutsutakse KLiitu tagasi. 1956 sureb K. Päts Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas. 1966 vabastatakse Heiti Talvik süüdistusest “kuriteo koosseisu puudumise tõttu”.
1989. suvel jätab Betti Alver jäädavalt meiega hüvasti. Samal päeval on Tahkurannas K. Pätsi monumendi taasavamine. Kuhu Eesti inimene läheb – Tartusse või Pärnu?
- Autor:
Katrin Saukas
- Lavastaja:
Merle Karusoo
- Kunstnik:
Kaspar Jancis
- Helilooja ja muusikaline kujundaja:
Urmas Lattikas
- Koreograaf:
Stiina Sevostjanova
- Valguskujundajad:
Triin Rahnu, Sven Põdra
- Laval:
Katrin Saukas, Raivo Trass, Sulev Teppart, Urmas Lattikas
- Fotograaf:
Mihkel Väin
Sihtgrupp täiskasvanud.
Esietendus 28. novembril 2007 Kuressaare Linnateatris.
Mõned päevad tagasi alustas ühendus R.A.A.A.M. lavastaja Merle Karusoo juhendamisel Kuressaare Linnateatris Betti Alveri ja Heiti Talviku elusaatusest rääkiva teatritüki “Võlg” lavaproovidega. Novembri lõpus esietenduva teatriprojekti lugemisproovidega alustati loo autori ja peaosalise Katrin Saukase sõnul septembri keskpaigas Kesk-Eestis Rõugu pargis, kus veedeti kümme päeva. “Vahepeal tuli Underi etenduste pärast proovidesse auk sisse,” selgitas Saukas, lisades, et proove tehti ka Tallinnas...
Uue ajaloo- ja kirjanduseainelise lavastuse «Võlg» autor ja peaosatäitja Katrin Saukas vastas enne esietendust mõnele küsimusele. Sisu algab 1939. aasta lepingust, millega Eesti Vabariigi valitsus lubas oma territooriumile veerandsada tuhat punaväelast. Aga miks nende sündmustega koos just Betti Alver? Aga kes siis veel? Betti Alver sündis 1906. aastal. Mina pool sajandit hiljem. Mõlemad oleme raudteeäärsed. Selge. Mis vahenditega annab mastaapseid...
Heiti Talvik on Eesti kontekstis haruldane poeet, kelle luule toetub märkimisväärsele filosoofilisele eruditsioonile. «Võla» tegijad on Talviku keerukasse elutundesse süüvimise asemel toonud vaatajani aga väänatud tõdedele tugineva patriootilise müüdi. Tutvusin Talvikuga tänu pungile. Küllap oli Talviku mõjutusi juba Isotammel, Trapeezil ja Moguchil. Nii Talviku-laadsed tunduvad nimetatute villonlikud ja baudelaire’ilikud kalded. 1988. aastal ilmunud Talviku musta kogu lugema ahvatles mind aga...