“Nulltund on aeg pärast keskööd – täielik lõpp ja täielik algus“ – tsitaat Astor Piazzolla plaadilt “Tango: Zero Hour”.
Tango – tõeline kirglik üksildaste tants. Pean eestlasi üheks kirglisemaks rahvaks maailmas. Ka siis, kui tegemist on “soome-ungari” sügavkünniga või hoopis vaikimisega, usun, et too salapärane kirg on kodeeritud meile antud tükikesse maasse, kividesse, meid ümbritsevasse vette. Ideaalis võiks leida vastused kõikidele küsimustele siinsamas nullpunktis – paigast liikumata. Ometi teeb inimene elu jooksul mitmeid pööraseid ringe maailmas, maailmades, ka kohapeal, enne, kui märkab ja isib, või arvab uskuvat, et on päral. Ja ringe ning keerutusi on palju. Üks toob kaasa teise läbi lahkumiste, loobumiste, kirgliste kakluste, solvumiste, haiget saamiste, uute lootuste, saabumiste, leppimiste, andestamiste.
Garmen Tabor
- Lavastaja:
Garmen Tabor
- Kunstnik:
Ketlin Bachmann - Põldroos
- Liikumine:
Laine Mägi
- Osades:
Aime Käen, Mait Merivald, Garmen Tabor, Piret Rauk, Priit Lõhmus ja Aarne Mägi
- Fotograaf:
Urmas Raik
Etendus oli kahes vaatuses.
Sihtgrupp täiskasvanud.
Esietendus 1. märtsil 2006 Kuressaare Linnateatri suures saalis.
Kuressaare Linnateater sai novembris endale uue juhi, endine Pärnu Endla näitlejanna Piret Rauk on nüüd meretagune teatridirektor, kelle eesmärk on kujundada Kuressaare Linnateatrist etendusasutus, mis annab ka «omatoodangut». Kaugemas tulevikus on kavas professionaalse püsitrupiga teater. «Nulltund» on «uue» Kuressaare Linnateatri avalavastus. Kompositsioon eesti kirjanike tekstidest Astor Piazzolla muusikaga. Laval kõrvuti profid ja asjaarmastajad. Tegemisrõõm Mis üksiti on kahetiselt märgiline. Esiteks...