Lugu merest ja armastusest.
” … ja tuuled küsisid ja ta kõneles oma kaugest maast Saare Maast, kust kunagi maailma meredele põgenes. Oma kodusaarest kõneles ta, kus suviti on öö nii üürike, et vaevu jõuad tüdrukut loojaku saabudes suudelda, kui juba päike taas koidukiirtes tõuseb. Ta kõneles oma kodusaare külmast ja kargest talvest, mis kaanetab mere jalapaksuse jääga, kõneles jaaniöö tulekumast ja tarkadest vanadest meestest, kelle silmad pole just eile pähe lõigatud. Ja tuuled jäid kuulatama. Kus on see veider paik, küsisid nad üksteiselt. Ja nad tormasid ummisjalu laiali, et leida üles too kummaline saar, kus elavad need veidrad vanad mehed, kelle silmad pole just eile pähe lõigatud, kuid kes ometi näevad oma südamega rohkem, kui kõik teised silmadega kokku … “
- Autor:
Urmas Lennuk
- Lavastaja:
Kalju Komissarov
- Kunstnik:
Silver Vahtre (Teater Endla)
- Helilooja ja muusikaline kujundaja:
Peeter Konovalov (Ugala Teater)
- Valguskujundajad:
Triin Rahnu, Grete Saluste
- Osades:
Allan Noormets (Tallinna Linnateater), Jüri Vlassov (Teater Endla), Merilin Kirbits, Hannes Prikk, Rauno Kaibiainen
- Fotograaf:
Elen Pärtel
Etendus on kahes vaatuses ca 2h 25´.
Sihtgrupp täiskasvanud.
Esietendus 30. juulil 2009 Kuressaare Sadamaaidas
„Igavene kapten” – õnnelike juhuste kokkulangemine. Urmas Lennuk, „Igavene kapten”. Lavastaja Kalju Komissarov (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia), kunstnik Silver Vahtre (Endla). Mängivad Allan Noormets (Tallinna Linnateater), Jüri Vlassov (Endla), Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Rauno Kaibiainen. Kuressaare Linnateater. Esietendus Kuressaare sadamaaidas 30. VII . Kuressaare toekast paekivist sadamaaidas, linna ühes vanemas hoones, said saarlased teada, kuidas sai endale nime nende väike...
“Igavese kapteni” puhul on tegu müüdiga, mis koosneb müütidest. Urmas Lennuk on teksti loomisel kasutanud rannaäärsete eestlaste pärimuslikke legende ja lugusid, mistõttu kogu lavastusest jääb kummitama rahvalugudele omane arhailine müstika. Tekstis on väga hästi tervikuks põimitud Eesti rahvapärimuste igipõline oma ja võõra vastandamine ning uudse kartus, samas müütilise triksteri ilmumine ja mõju “vanale” struktuurile. Paralleele võiks tõmmata nii “Libahundi” kui...