Neljapäeval esietendus Kuressaare teatris Nick Payne´i näitemäng “Tähtede seis”, lihtne lugu, mille vorm võib aga nii mõnegi vaataja mingil hetkel segadusse ajada.

Tegu on sissevaatega üsna tavalisse paarisuhtesse: kohtumine, lahkuminek, taaskohtumine, kooselu, traagiline haigus. Kuid see kõik mängitakse välja mitmekihiliselt – just nagu oleks ühe loo sees veel hulk teisi lugusid oma käänakute ja teistsuguste puäntidega. Publikule pakutakse erinevaid reaktsioone ja käitumismustreid, millest iga vaataja peaks midagi tuttavat leidma.

Autori multiversumite idee ehk üheaegselt eksisteerivad universumid vahelduvad läbi pimeduse. Just nagu restardid, aga mitte päris, sest lugu ei lülitata täielikult välja – pimedus ei ole tumm. Need on ümberlülitused, mida saadab Urmas Lattikase tundlik muusikaline kujundus. See hoiab vaatajat sujuvalt ja diskreetselt laval toimuva juures ning teelahkmetel annab juhatust, kuhu suunas vaadata.

Esietendust vaadanud endine kultuuriminister, teist aastat Saaremaa püsielanik Raivo Palmaru kiitis mõlema näitleja, Lee Trei ja Markus Habakuke osatäitmisi. “Kuressaare teatri trupp on märkimisväärselt hea,” tõdes ta. “Mis tüki sisusse puutub, siis suurem osa vaatajatest ei saa sellest aru. Kvantmehaanikast ja selle põhjal tekkinud kvantfilosoofiast saab Eestis aru vahest ehk viiskümmend inimest,” nentis Palmaru.

Näidendis öeldakse, et universumist on võimalikud erinevad variandid, kõik nad on seaduspärased ja sõltuvad paljudest asjaoludest. Erinevaid variante mängiti ka läbi. “Minu arusaamine on, et võimalused küll on, aga eksisteerivad võrdlemisi kindlad reeglid, miks need võimalused tekivad. Ilmselt on õige seda vaadelda just kahe inimese suhtluses, kus on võimalusi kõige vähem ja süsteem kõige vähem keerukas,” sõnas Palmaru.

Ta lisas, et näitekunst on kommunikatsioon ja tähenduste muster tekib samuti kommunikatsioonis. “Aga meile laval näidatud tähenduste muster on eestlastele veel võõras. Sellele vaatamata on hea, et Kuressaare teater sellise asja ette võttis,” arvas Palmaru.