Ühel möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate sombusel talvepäeval, kui kogu Ameerika idarannikul sadas lörtsi ja vihma, sai 56-aastane Ühendriikide senaator Andrew Makepeace Ladd enda kätte tagasi paki kirju…
Armastuse kirjad tegeleb ligi poole sajandi pikkuse kirjadesse valatud armastuslooga maailmas, kus kirjakirjutamine oli väga oluline suhtlemisvahend, eriti meeste ja naiste vahel.
A.R.Gurney kandideeris näidendiga „Love Letters“ 1989. aastal Pulitzeri draamapreemiale. Näidendit on esitanud paljud nimekad näitlejad. 1993. aastal maailmakuulsad Mel Gibson ja Laura Linney, 2007.aastal andsid teatrite toetuseks heategevusüritusi Sigourney Weaver ja Jeff Daniels. Eestis on Gurney näidendeid varem mängitud Ugalas ja Rakveres („Söögituba“) ja Endlas („Sylvia“).
- Autor:
Albert R. Gurney
- Tõlkija ja lavastaja:
Peeter Tammearu
- Konsultant:
Jaak Allik
- Osades:
Piret Rauk ja Peeter Tammearu
- Fotograaf:
Sander Ilvest
Etendus kahes vaatuses ca 1h 50´.
Sihtgrupp täiskasvanud.
Esietendus 9. novembril 2013 Kuressaares.
Piret Rauk ja Peeter Tammearu. „Armastuse kirjad“. ANDY: „Mida tähendab see “need, kes on haua äärel?”“ MELISSA: „Ei! Palun! Pole vaja! Palun, ära tule! Ma olen ennast käest lasknud! Ma olen paks, ma olen kole, mu juuksed on katki!“. Foto: Aarne Mägi Tere, Piret, Peeter (ja Jaak selle pildi all vasakus nurgas). Ütlen kohe alguses ära, et te jutustatud lugu...
Kui muidu tundub ikka, et pea kogu “hea teater” on Tallinnas, siis Kuressaare Linnateater on – rohkem või vähemteadlikult – võtnud ennastohverdava tasakaalustaja rolli, näidates end kiuslikult vähe pealinnas ja Tartus üldse mitte. Nii on ta “sõnaõigus” paljude teatrientusiastide jaoks paratamatult teadvustamata, kuigi ei tohiks. Just sellise sedastuseni viis mind 10. veebruaril Tallinnas (!) Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaalis nähtu. Õigupoolest ei...
Nii öeldakse lavastuses kirjade kirjutamise (kunsti?) kohta. Tõesti, millal me viimati kellelegi kirjutasime? Omakäeliselt, omi mõtteid, päris paberile? Kas me selle arhailisena tunduva oskuse unustamisega ei mineta ka midagi sootuks olulisemat – oskust mõelda ja soovi jagada mõtteid lähedastega? Kuressaare linnateatri vastne lavastus “Armastuse kirjad” paneb proovile hulga vaatajate eelarvamusi. Et vaid kaks inimest ja väike saal ja lavakujundust klassikalises...